"Analüüs näitas, et Eesti oludes ei oleks tee maksustamine otstarbekas ja tasu ei saa kehtestada ka nii-öelda diskrimineerivalt, see tähendab ainult välisvedajatele. Seega kehtestades teemaksu, langeks Eesti vedajatele täiendav maksukoormus lisaks omandimaksule ka uue teemaksu näol,” ütles BNS-ile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda.
Hinnanguliselt sõidab päevas Eesti teedel keskmiselt 450 välisveokit, mis on kooskõlas ka lätlaste hinnanguga, et nende teedel liigub päevas umbes 550 välisveokit. Eeldades, et kõik välisveokid, mis Eestisse sisenevad, ostavad päevase vignette'i, mille hinnaks on direktiivis kehtestatud 11 eurot, oleks välisvedajatelt tee kasutusmaksudena laekuv summa suurusjärgus 2 miljonit eurot aastas.
Ruuda sõnul maksaksid Eesti vedajad tee kasutusmaksudena aga suurusjärgus 20 miljonit eurot aastas. Kohalikke vedajaid veokite omandimaksust vabastada ei saa, kuna eurovignette'i direktiivi kohaselt on kohustuslik säilitada veokitele omandimaks hoolimata teekasutustasu kehtestamisest. Eestis raskeveokimaksu aastane riigieelarvemaht on suurusjärgus 3,7 miljoni eurot.
"Seega mõjutaks teekasutustasu kehtestamine märkimisväärselt rahvusvahelisi vedusid teostavaid vedajaid, kes konkureerivad teiste riikide vedajatega, aga tervikuna lisanduks täiendav maksukoormus kõikidele Eesti raskeveokioperaatoritele, mis lõppkokkuvõttes tõstab nii veoteenuste kui ka kauba lõpphinda tarbijatele," märkis Ruuda.
Üle kolmandiku Eestis registreeritud veokitest veavad reaalselt enamuse ajast välismaal, viibides Eestis minimaalselt. Direktiiv lubab aga kohalikus registris registreeritud sõidukitele rakendada ainult aastast maksu, mis tähendab, et antud vedajad maksaksid teekasutustasu nii Eestis mitteviibimise eest kui ka tegelikult vedu sooritavas välisliikmesriigis.
