Koja teatel loodab esindusorganisatsioon, et sama kiiresti, kui said konkreetsed maksuettepanekud eelnõusse kirja ning pidid huvigrupid neid analüüsima, asub riik välja tooma ja rakendama ka avaliku sektori kulutuste piiramise meetmeid.
"On selge, et maksumuudatuste mõjude hindamist on tagantjärgi oluliselt lihtsam teha. Riik on sarnaselt hinnanud hiljuti näiteks alkoholiaktsiisi tõstmise mõju, aga ka sõiduautode erisoodustusmaksuga seonduvat. Nüüd on aga küsimus, et miks teeme seda uuesti ning loodame teistsuguseid tulemusi," kommenteeris Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts. Tema vaates ei ole sadu miljoneid eurosid puudutavad maksumuudatused täna nii kriitilise iseloomuga, et mõjuanalüüse ei ole üldse vaja teha või et huvigruppidele ei võiks arvamuse avaldamiseks anda rohkem kui kolm päeva.
"Oleme selgelt vastu majutusteenuste käibemaksumäära tõstmisele nii nagu seda täna planeeritakse. Esimese sammuna tuleb viia läbi põhjalik mõjuanalüüs, et mõista, millist mõju käibemaksumäära tõstmine avaldab näiteks varimajanduse kasvule või maapiirkondade turmisettevõtetele. Kuna maksutõusu tähtajaks on planeeritud 1.01.2025, siis ei ole mingit vajadust seda kiirkorras vastu võtta," sõnas Palts ning rõhutas, et maksude tõstmine ei too alati raha eelarvesse juurde ning halvimal juhul võivad läbimõtlemata muudatused tuua kaasa hoopis negatiivseid tagajärgi.
Eelnevad analüüsid näitavad koja teatel, et käibemaksu tõus vähendab majutusettevõtete külastajate arvu. 2014. aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud analüüs tõi välja, et majutusteenuste käibemaksumäära tõstmine 20 protsendini vähendab külastajate arvu 6 protsendi võrra. Kui maksumäära tõsta 22 protsendini, siis oleks külastajate arvu vähenemine veelgi suurem, usub koda. Selle tulemusena väheneks ka majutusteenustelt käibemaksu laekumine.
Ka eelnõu seletuskirjas tuuakse välja, et kui maksutõusu tõttu väheneb turisminõudlus 11,9 protsendi võrra, siis selle netomõju riigieelarvele on negatiivne. Kuigi rahandusministeerium ei pea sellist stsenaariumit väga tõenäoliseks, on kaubanduskoda vastupidisel seisukohal.
Maksumäära tõstmine mõjutab koja hinnangul ka tööjõumaksude laekumist, soodustab varimajanduse kasvu, mõjub negatiivselt maapiirkonna majutusettevõtetele ning mõjutab majutussektori konkurentsivõimet nii välis- kui ka siseturistide hulgas.
Alkoholi aktsiisimäärade tõusu tuleb Paltsi sõnul viia läbi koos naaberriikidega. "Piirikaubandus Soomega on Eestile olnud oluline tuluallikas, kuid lähiajaloost mäletame ka olukorda, kus piirikaubandus Eestiga oli Lätile oluline tuluallikas või teistpidi – meile arvestatav puudujääk aktsiisilaekumises," märkis ta.
Kojale jääb ebaselgeks, kas riik on 5-protsendise aktsiisimäära kehtestamisel arvestanud seda, et tõuseb ka käibemaks ning koosmõjus tingib see suurema hinnatõusu, mis omakorda soodustab veelgi rohkem piirikaubandust. Kuna Läti aktsiisimäärad on jätkuvalt madalamad kui Eesti omad, siis on tõenäoline, et asutakse taaskord kaupa ostma Lätist.
Koda on seisukohal, et arvestades kõrget inflatsiooni ja planeeritavat käibemaksumäära 2-protsendilist tõstmist, on vajadusel mõistlik alkoholi aktsiise tõsta korraga 3 protsenti ning seda üle aasta.
Palts leiab ka, et regulaarsete dividendide tulumaksu tõstmine 14 protsendilt 22 protsendini vähendab ettevõtete kindlustunnet stabiilse maksukeskkonna osas ning vähendab ka investeerimiskindlust.
Lisaks töötab erisuse kaotamine otseselt vastu koalitsioonileppes sisalduvale eesmärgile, et Eesti on ettevõtlus- ja maksukeskkonna ning välislepingute poolest parim maa Euroopas, kus luua ja hoida ettevõtte peakorterit ning mille kaudu globaalselt hallata varasid,
lisas ta.
Kaubanduskoda on vastu regulaarselt jagatavale kasumile kohalduva madalama tulumaksumäära kaotamisega seotud muudatuse menetlemisele kiirkorras ja ilma põhjaliku mõjuanalüüsita.
Eelnõu kohaselt kohaldub 2025. aastast ka krediidiasutuste avansilistele maksetele 22-protsendine määr senise 14 protsendi asemel. Probleemne on koja vaates, et rahandusministeerium soovib muudatust menetleda kiirkorras, mis ei võimalda teha põhjalikku mõjuanalüüsi. Samuti puudub kiirkorras menetlemiseks sisuline vajadus, leiab koda. Palts rõhutab ka, et eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et plaanitava muudatuse mõju on väga suur, kuid seda ei ole hinnatud.
Koda leiab, et kindlasti ei tohi krediidiasutuste avansiliste maksetega seotud muudatust menetleda kiirkorras ja ilma mõjuanalüüsita. Samuti on kaubanduskoda muudatusele sisuliselt vastu ning teeb ettepaneku jätta selle muudatusega seotud punktid eelnõust välja. Alternatiivina pakub koda välja lahenduse tunnistada tulumaksuseaduses kehtetuks krediidiasutuste avansiliste maksetega seotud sätted. Sellisel juhul kehtiks krediidiasutustele edaspidi samad reeglid nagu teistele ettevõtetele.
"Ettevõtjad mõistavad, et riigi rahanduslik olukord vajab korrastamist ning tänane julgeolekuolukord vajab lisavahendeid, mis omakorda võib tähendada teatud osas maksukoormuse tõusu. Siiski oleme järjekindlalt seisukohal, et maksumuudatusi ei saa teha kiirustades," selgitas Palts ning rõhutas, et enne uute maksude kehtestamist või maksumäärade tõstmist tuleb teha kõik, et kokku oleks kogutud siiani kehtestatud maksud ning kasutataks kõiki meetmeid avaliku sektori kulude vähendamiseks, mis ei puuduta otseselt primaarsete avalike teenuste osutamist.
