Uuringu andmetel kulub pea pooltel tulumaksutagastust saanud elanikel saadud rahasumma igapäevaste kulutuste katmiseks, vaid 15 protsenti plaanib hoiustamist, investeerimist väärtpaberitesse, pensionifondidesse. "Igapäevane kulutamine oli tulumaksutagastuse levinuimaks kasutusviisiks kõigis elanike rühmades sõltumata sissetuleku suurusest, vanusest, haridusest, soost või elukohast. Saadud raha säästmisele mõtleb väga väike osa elanikest," märkis teabekeskuse juhataja Lee Maripuu pressiteates.
Veel maksab 11 protsenti inimestest tulumaksutagastusest maamaksu, kümnendik kasutab raha remondi tegemiseks või ehitamiseks. Mainiti ka mööbli, kodusisustuse, kodumasinate või elektroonika ning riiete ja jalatsite ostmist. Vähesed kasutaksid tulumaksutagastust enda või pereliikmete õpinguteks, reisimiseks ja harrastustele, võlgade tagasimaksmiseks või finantskohustuste vähendamiseks. "Ka teabekeskuse teised hiljutised uurimused viitavad sellele, et Eesti elanikel ei ole harjumust või võimalust säästa. Kindlama tuleviku nimel on valmis raha säästma veidi enam kui pooled ehk 55 protsenti Eesti elanikest, kusjuures vaid 4 protsenti hindab valmidust säästmiseks suureks, 35 protsenti mõõdukaks ja 16 protsenti väikeseks," ütles Maripuu.
Vastvalminud tulumaksutagastuse kasutamise uuringu kohaselt ei säästa 78 protsenti elanikest tulumaksutagastust ning kasutab raha jooksvate kulutuste katmiseks. Kogu raha säästab enda sõnul 11 protsenti elanikest ja 10 protsenti kavatseb säästa mingi osa tagastatud tulumaksust.
Maksuametile esitas eraisiku tuludeklaratsiooni 66 protsenti küsitletutest, neist 45 protsenti üksik- ja 21 protsenti ühisdeklaratsiooni. Pooltel tuludeklaratsiooni esitanutest jäi tagastatav summa alla 300 euro, kuni 50 eurot sai tagasi 17 protsenti, 51-100 eurot tagastati 13 protsendile ja kuni 300 eurot maksti tagasi 19 protsendile tuludeklareerijatest. Üks kümnest tuludeklaratsiooni esitanust sai tagasi 300-500 eurot, üle 500 euro sai tagasi samuti üks kümnest. 18 protsenti tulu deklareerinutest ei saanud tulumaksutagastust ja 4 protsenti pidi maksuametile raha juurde maksma.
Uuringu viis teabekeskuse tellimusel tänavu aprillis läbi Eesti Konjunktuuriinstituut. Küsitluses osales 800 elanikku vanuses 16 aastat ja enam.
