Mõiste "kinnipeetav maks" viitab näiteks olukorrale, kus ühes EL-i liikmesriigis elav investor on kohustatud maksma maksu teises liikmesriigis teenitud intressidelt või dividendidelt. Sageli on see nii piiriüleste investorite puhul. Sel juhul on paljud EL-i liikmesriigid sõlminud lepingud, millega välditakse sama isiku või äriühingu topeltmaksustamist. Need lepingud võimaldavad piiriülesel investoril esitada teises liikmesriigis tasutud enammakstud maksu tagastamise taotluse, teatas komisjoni Eesti esindus.
Probleem seisneb komisjoni teatel selles, et tagasimaksemenetlused on sageli pikad, kulukad ja tülikad ning tekitavad investorites pahameelt. Tulemuseks on see, et investorid loobuvad EL-i sisestest või siia tehtavatest piiriülestest investeeringutest. Praegu on igas liikmesriigis kohaldatavad menetlused väga erinevad ja investorid peavad kogu liidus tegelema rohkem kui 450 erineva vormiga, millest enamik on kättesaadavad ainult vastava riigi keeles. Samuti on praegust tagastamismenetlust võimalik kuritarvitada.
Välja käidud eeskirjadega näeb komisjon ette EL-i ühise digitaalse maksuresidentsuse tõendi, mis peaks muutma kinnipeetava maksu vähendamise menetlused kiiremaks ja tõhusamaks. Näiteks vajavad investorid, kellel on liidus hajutatud portfell, ainult üht digitaalset maksuresidentsuse tõendit, et nõuda samal kalendriaastal tagasi mitu makset. Digitaalne maksuresidentsuse tõend tuleks välja anda ühe tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist. Praegu kasutab enamik liikmesriike endiselt paberdokumente.
Lisaks pakkus komisjon väja kehtestada kaks kiirmenetlust, mis täiendavad kehtivat tagastamismenetlust: tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamine ja kiire tagasimakse. Tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise korra kohaselt põhineb dividendide või intresside maksmise ajal kohaldatav maksumäär otseselt topeltmaksustamise vältimise lepingu sätetel. Kiire tagasimakse menetluse puhul võetakse esialgse makse tegemisel arvesse selle liikmesriigi kinnipeetava maksu määra, kus dividendid või intressid makstakse, kuid enammakstud maksu tagastamine toimub 50 päeva jooksul alates maksmise kuupäevast.
Liikmesriigid saavad valida, kumba neist kasutada, sealhulgas mõlema kombinatsiooni. Tänu nendele menetlustele säästavad investorid komisjoni hinnangul ligikaudu 5,17 miljardit eurot aastas.
Samuti rakendataks ettepanekute järgi standardset aruandluskohustust, mis annaks riiklikele maksuhalduritele vajalikud vahendid, mille abil kontrollida vähendatud maksumäära vastavust tingimustele ja avastada võimalik kuritarvitus. Sertifitseeritud finantsvahendajad peaksid selle raames teatama dividendide või intresside maksmisest asjaomasele maksuhaldurile, et viimane saaks tehingut jälgida. Eelkõige nõutakse suurtelt EL-i finantsvahendajatelt, et nad ühineksid sertifitseeritud finantsvahendajate riikliku registriga. Registriga võivad vabatahtlikult ühineda ka liiduvälised ja väiksemad EL-i finantsvahendajad.
Kui liikmesriigid ettepaneku vastu võtavad, peaks see jõustuma 1. jaanuaril 2027.
