Maksustamisel ei erine veebis kaupade müümine kuidagi poes näiteks riiete müümisest. Mõlemad on käsitletavad ettevõtlusena, kui teenitakse maksustatavat tulu, tegutsetakse järjepidevalt ning tegeletakse enda tegevuse reklaamimisega. Seega ei ole sisulist vahet, millises kanalis (osta.ee, buduaar.ee, facebook.com jt) tegutsetakse, vaid millega täpsemalt tegeletakse.
Kui isik tegeleb kaupade müügiga ettevõtluse raames, peab ta olema kantud äriregistrisse. Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) võib kaubandustegevusega seotud kulud ettevõtlustulust maha arvata ning saadud kasum maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga ning kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitunud isiku puhul ka kohustusliku kogumispensioni maksega.
Olukorras, kui eraisikule on esemete müük juhuslik tegevus ning tegevus ei vasta ettevõtluse tunnustele, tuleb kaupade müügist saadud tulu deklareerida kord aastas esitatava residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooniga. Maksustatakse saadud kasu, st ostu- ja müügihinna vahe, mida on vähendatud ostu- ja müügiga seotud tehingukuludega.
E-kaubanduse kontrolle viiakse läbi süstemaatiliselt ning amet monitoorib netikauplejaid riskipõhiselt – seda nii Facebookis kui ka spetsiaalselt kauba müügile keskendunud lehtedel. Teeme koostööd Eesti E-kaubanduse Liiduga, Tarbijakaitseametiga ning Politsei- ja Piirivalveametiga.
Palju tuleb ka vihjeid inimestelt, kes on märganud internetis kahtlast kauplejat või on ise mõne sellisega kokku puutunud. Samuti tuleb vihjeid isikute kohta, kes jätavad oma kohustused ostja ees täitmata.
Alljärgnevalt selgitame, millistel juhtudel tekib internetis asjade tellimisel ja müümisel maksukohustus ning milliseid makse tuleb maksukohustuse tekkimisel tasuda.
Kauba tellimine väljastpoolt Euroopa Liitu
Väljastpoolt Euroopa Liitu kauba tellimisel tekib kauba tellijal deklareerimise ja maksude tasumise kohustus siis, kui kaupade väärtus saadetises on rohkem kui 22 eurot.
Nimetatud maksuvaba piirmäär ei kehti parfüümile ja lõhnaveele. Nende tellimisel tuleb ka väiksemate summade korral esitada tollideklaratsioon.
Kui kaupade väärtus saadetises on 22–150 eurot, tuleb tasuda käibemaks 20%.
Kui kaupade väärtus on rohkem kui 150 eurot, maksustatakse kaup lisaks käibemaksule ka tollimaksuga, mille maksumäär sõltub konkreetsest kaubast.
Lihtsustatud korras kauba deklareerimisel (319.8 KB, PDF) on ette antud enim kasutatud kauba koodid koos tollimaksumääraga. Kui Teile saadetud kaup ei ole sealses valikus, tuleb kauba liik ja määr leida Eesti Tollitariifistikust, kuhu juhatab kaubavaliku all olev kirje „Ei leia sobivat kaubaliiki?“. Eesti Tollitariifistiku kasutamisest lähemalt »
! Lihtsustatud korras deklareerimine on mõeldud eraisikutele oma isiklikuks otstarbeks tellitud kaupade deklareerimiseks.
Ärilisel eesmärgil kauba deklareerimisel tuleb deklaratsioon esitada e-maksuametis/e-tollis Complexi rakenduses, mille juhendi leiab siit (695.04 KB, PDF).
Võimalik on lasta ka postiettevõttel deklareerida tellitud kaup õige tollimaksumääraga, tasudes kogu maksusumma otse postiettevõttele.
Kauba deklareerimisel on alusdokumendiks tellimuse kinnitusel olev ja reaalselt makstud summa, mitte saatedokumendile märgitud kindlustussumma.
Keelatud on näiteks ravimite, tubakatoodete, liha- ja piimatoodete, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning relvade ja relvaosade tellimine.
Lisaks tuleb internetikaubamajast tellides alati arvestada mõningase riskiga, sest kaup peab vastama Euroopa Liidu tooteohutuse nõuetele, võib olla võltsitud või ebakvaliteetne. Sageli ei vasta Aasia turule mõeldud elektroonikatooted Euroopa Liidus kehtestatud nõuetele.
Näide
Kert tellis USA-st edasimüümise eesmärgil elektroonikaseadmeid kokku 300 euro väärtuses (koos transpordiga). Kuna tellitud elektroonikaseadmete väärtus ületas 150 eurot, tuli tellitud kaup deklareerida ning tasuda nii tollimaks kui ka käibemaks. Kert deklareeris tellitud kauba e-maksuametis/e-tollis ning tasus tollimaksu 5,10 eurot (tellitud elektroonikaseadmete tollimaks oli Eesti Tollitariifistiku andmetel 1,7%) ning käibemaksu 61,02 eurot (305,1 × 0,2). Kerdil õnnestus seadmed Eestis maha müüa hinnaga 420 eurot, kuid kuna ostjate huvi elektroonikaseadmete vastu oli väike, ei soovinud ta sellega edaspidi enam tegeleda. Kert sai tehinguga tulu kokku 53,88 eurot (420 – 300 – 5,10 – 61,02), mille ta deklareeris füüsilise isiku tuludeklaratsioonil real 6.3.
Levinuimad vead Euroopa Liidu välistest riikidest kauba tellimisel
Vale kaubakoodi kasutamine kauba deklareerimisel
Vale kaubakoodi kasutamise korral deklareeritakse kaupa, mida tegelikult saadetises ei ole. Kasutades lihtsustatud postipaki deklareerimise rakendust, tuleb kaubakirjelduste valimisel leida võimalikult täpne kauba kirjeldus ning kui ükski kirjeldus ei vasta teile saadetud kaubale, tuleb sobilik kaubakood leida Eesti Tollitariifistikust.
Deklareeritakse tellitud saadetised kingitusena, kuigi tegemist ei ole kingitustega
Kingitusena saab käsitleda selliseid saadetisi, mis on saadetud juhuti ja ühelt eraisikult tasuta teisele eraisikule. Kui saatja on saatedokumendile kirjutanud „Gift“, aga teie olete selle eest tasunud või kui kaup on teile saadetud ettevõtte poolt, ei saa seda lugeda kingituseks.
Jäetakse deklareerimata kauba saatekulud
Kauba deklareerimisel tuleb kauba hinna sisse arvestada ka transpordikulud.
Kauba tellimine Euroopa Liidust
Euroopa Liidu territooriumil (v.a eriterritooriumil) asuvast e-kaubamajast kauba tellimisel ei kaasne kohustus esitada tollideklaratsiooni ega tasuda impordimaksu.
Samas tuleb arvestada, et näiteks:
- alkoholitooteid on võimalik tellida vaid maksuesindaja olemasolul (alates 01.01.2018 on võimalik alkoholitooteid tellida ka tagatise esitamisel) ning
- teatud kaupade, näiteks ravimite ja tubakatoodete (sh e-sigaretid ja nikotiini sisaldavad e-sigareti vedelikud, nuusk- ja huuletubakad), tellimine on keelatud.
Siiski tuleb deklareerida kaubad, mis on tellitud Euroopa Liidu e-kaubamajast, aga mille puhul laseb müüja kauba saata kliendile Euroopa Liidu välisest riigist, näiteks Hiinast. Sellisel juhul on vastavad märked leitavad saatedokumentidelt.
