Peale toiduainete käibemaksu alandamise saavutatav hinnalangus on illusoorne ja see kaob väga kiiresti, ütles rahandusminister Jürgen Ligi.

Rahandusministri sõnul on viimasel ajal meedias kerkinud käibemaksudebatt "hästi piinlik". "Tarbijale võib tõesti tunduda, et kui võtta kaubalt üks maks ära, siis kõik on korras, toit läheb odavamaks ja nii edasi," rääkis minister täna valitsuse pressikonverentsil.

Ligi märkis, et ta ei ole küll päris Maris Lauriga ühes paadis ja ei ütle, et sellega hinnad pigem tõusevad, kuna nõudlust õhutatakse. "Küll aga ma võin öelda, et see hinnalanguse jutt on täiesti illusoorne, hinnad määrab siiski nõudmise ja pakkumise tasakaal," ütles ta ja tõi näiteks madala toiduainete käibemaksuga Soome, kus toiduhinna tõus on olnud kiirem kui üldine hinnatõus.

Valitsus peab lähtuma sellest, et riiki tuleb rahastada ja kuskilt tuleb maksud koguda, kuna õpetajad ja politseinikud vajavad palka, pensionid tahavad maksmist ja nii edasi, rääkis minister.

"Me lähtume teadmisest, et kaudsed maksud on majandusele valutum kasuallikas kui tööjõu ja kapitali maksud. Riigid, kes käibemaksu teemal erandeid teevad, koguvad mujalt makse rohkem, nende üldine maksukoormus on reeglina kõrgem ja vastavalt on see koormus ka valusam majandusele."

Kui käibemaksu alanda, siis veidi aega on kaupmehed Ligi sõnul "ka nõus selle hinna kaupluses väiksemalt kirjutama", aga turg teeb oma töö ja see hinnalangus süüakse väga kiiresti ära.

"Kokkuvõttes riik loobub väga suurest hulgast rahast, Eesti puhul on see suurusjärk 300 miljonit eurot aastas ja seda ei ole mitte millegagi asendada," rääkis rahandusminister.

Ministri sõnul on Euroopas kõige kallim toidukorvi hind Iirimaal, kus toiduainetel käibemaksu pole ning Iirimaale järgneb Luksemburg, kus toiduainete käibemaks on kolm protsenti.

Küsimus on Ligi sõnul selles, kas riik ka läbi käibemaksu langetamise endale midagi saab või saavad ainult kaupmehed ja tootjad. "Mul ei ole kaupmeeste vastu midagi. Ma lihtsalt ei ole sellega nõus, et riigieelarvest peab selliseid kamakaid neile maksma ja sellega piirama nii sotsiaalpoltiikale minevat raha kui ka riigi palgaliste tulusid," rääkis ta.

Eesti toidukorvi hind on Ligi sõnul Euroopa Liidu keskmisest 87 protsenti.

Ligi sõnul on äärmiselt küüniline ka jutt, et toiduainete odavnemisest võidavad enim vaesed, kuna kõige vaesem viiendik teeb toidukulutustest üheksa protsenti ning kõige jõukam viiendik 30 protsenti. "Siin on üle kolme korra kulutuste erinevus toidule," sõnas ta.