"Meie jaoks on oluline aidata hoida elu igas Eesti paigas ning tagada tänu kohaliku omavalitsuse piisavale rahastusele sealsetele elanikele inimväärne elukeskkond, -tingimused ja teenused. Meie riik ja tulevik on täpselt nii tugevad, kui on seda meie omavalitsused. Endise omavalitsusjuhina pean oluliseks, et linnad ja vallad saaksid rohkem otsustusõigust oma territooriumil toimuva üle," kommenteeris regionaalminister Madis Kallas.
Eelnõuga nähakse võimalust kohalikul omavalitsusel ise otsustada maamaksu suuruse üle. Maamaks suureneks vaid juhul, kui konkreetse linna või valla volikogu seda otsustaks, lähtudes kohalikest vajadustest, eesmärkidest ja kokkulepetest.
"Olen omavalitsustega personaalselt arutanud võimalikke maamaksuga seotud muudatusi ning muudatuste väljatöötamise protsessi on olnud algusest peale kaasatud ka Eesti Linnade ja Valdade Liit. Peame väga oluliseks, et omavalitsuste tagasisidet ja seetõttu olen lähiajal neile ka isiklikult eelnõu viimast projekti tutvustamas," ütles regionaalminister.
Omavalitsused on senini väga toetanud finantsautonoomia suurendamist ning on pigem tervitanud kohalike maksude ülevaatamise ettepanekuid. Samas on praegu suur osa omavalitsuse teada andnud, et nad ei soovi maamaksu lähiaastatel tõsta. Küll aga peame oluliseks, et omavalitsustel oleks võimalus otsustamaks ise maamaksu suuruse üle, juhuks kui kohalikul tasandil sõlmitakse kokkulepe maksu suurendamiseks, et selle toel pakkuda rohkemaid avalikke teenuseid,
selgitas ta.
Maamaks on inimestele enamasti mõnikümmend eurot, ettevõtete jaoks on see suurem. Kallas avaldas lootust, volikogud on ratsionaalsed maamaksu suuruse üle vaatamisel. "Plaanitavate muudatuste kõrval on oluline, et liiguksime edasi ka ettepanekuga muuta pensionidelt ja tööealistelt makstavaid tulumaksu määrasid," lisas minister.
Muu hulgas soovitakse praeguse eelnõuga suurendada 2025. aastal äri- ja tootmismaa maksimaalset maamaksu määra 1 protsendilt 2 protsendini. "See muudatus on mõeldud eelkõige Harjumaa omavalitsustele, kus näiteks maade hindamise järgselt tootmismaalt maamaksu laekumine vähenes. Maade hindamise kavandamisel vähendati äri- ja tootmismaa maksimaalset maamaksu määra liiga palju. Praegu me teeme siin korrektuurid," selgitas minister. Elamumaa ja maatulundusmaade määrade vahemikud eelnõuga ei muutu ning jäävad senisele tasemele.
Samuti on eelnõus välja pakutud maamaksu aastase kasvu piirmäära suurendamine. "Täna on see piir 10 protsenti aastas, 2025. aastal oleks see eelnõu kohaselt 50 protsenti aastas," tõi Kallas välja. "Alates 2026. aastast soovime aga anda omavalitsustele suurema otsustusõiguse ja vähendada riigi piiranguid kohaliku elu üle otsustamisel. Edaspidi kaoks riigi kehtestatud 50-protsendine piirmäär ära ning omavalitsused saaksid ise otsustada maksumäära suuruse üle: kas seda vähendada, jätta samaks või vajadusel tõsta," kirjeldas ta.
Eelnõus nähakse ette, et omavalitsused saavad ise otsustada alates 2026. aasta maamaksu määramisest ka seda, kui suur saab oleme nende territooriumil kodualuse maa maksusoodustuse suurus. "Omavalitsused võivad jätkata kodusid mitte maksustades," kinnitas Kallas. "Samas mõnes omavalitsuses võivad kallimate maade omanikud hakata osaliselt maamaksu tasuma. Näiteks praegu võivad osad väga suurte majapidamiste omanikud saada ligi 1000-eurose kodualuse maa maamaksu vabastuse. Alates 2026. aastast tekib omavalitsustel võimalus need põhimõtted vastavalt piirkonna vajadustele üle vaadata," osutas minister.
Lisaks nähakse eelnõus muudatusena ette, et kohalike omavalitsuste volikogude jaoks nihkub maamaksu määrade muutmise tähtaeg 1. juulilt 1. oktoobriks. Samuti tuleb iga aasta 1. oktoobriks volikogudel otsustada, kas ja millisel määral muutub eesootaval aastal maamaksu kasvu piirang ja kodualuse maa maksusoodustuse.
