Eesti hea raamatupidamistava puhul on kasumiaruande skeemid kehtestatud raamatupidamise seadusega. Skeemid on esitatud seaduse lisas ning need on tähistatud kui kasumiaruande Skeem 1 ja kasumiaruande Skeem 2. Täpsustatud kujul on skeemid esitatud Raamatupidamise Toimkonna juhendi nr 2 „Nõuded informatsiooni esitusviisile“ (edaspidi – RTJ 2) lisas 2.
Millised need kaks kasumiaruande skeemi on?
- Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigitatud olemuspõhiselt, st sisu järgi. Kaubakulud näidatakse kauba- ja materjalikulu kirjel, palgakulud palgakulu kirjel, muud tegevusega seotud igapäevased kulud (kantseleikulud, kindlustuskulud, reklaamikulud jm) mitmesuguste tegevuskulude kirjel jne.
- Kasumiaruande skeemis nr 2 on ärikulud liigitatud otstarbepõhiselt, st selle järgi, millist funktsiooni need täidavad. Seetõttu nimetataksegi kasumiaruande skeemi nr 2 sageli ka funktsionaalseks kasumiaruande skeemiks. Kulude liigitamine nende funktsioonide järgi tähendab siin seda, et otseselt toodete tootmiseks või teenuse osutamiseks või kaupade müügiks tehtud kulud näidatakse kirjel „Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu“, müügi ja turustamisega seotud kulud kirjel „Turustuskulud“ ning juhtimiskulud kirjel „Üldhalduskulud“.
Kumb skeem valida
RTJ nr 2 (2011) punkt 24 ütleb kasumiaruande skeemi valiku kohta järgmist: „Sobiva kasumiaruande skeemi valikul tuleb lähtuda sellest, kumb liigendus annab aruande kasutajatele parema ülevaate majandustegevuse tulemuse kujunemisest, võttes arvesse rahvusvahelist praktikat antud valdkonnas.“
Kehtestatud ei ole väga täpseid reegleid, millist kasumiaruande skeemi keegi kasutama peab. Siiski peavad paljud analüütikud paremaks skeemi 2, sest see annab hea ülevaate ettevõtte eri funktsioonide kasumlikkusest.
Maire Otsus-Carpenter,
vandeaudiitor
Artikli täisversiooniga koos näitlike tabelitega saab tutvuda peagi ilmuva majandusajakirja Raamatupidamisuudised novembrinumbris.
