Statistikaamet teatas neljapäeval, et Eesti tarbijahinnaindeks kerkis märtsis aastases võrdluses 5,2 protsenti ja võrreldes tänavu veebruariga 0,8 protsenti.

Lindpere märkis, et euroala aastane inflatsioon kasvas Eurostati esialgse hinnangu kohaselt märtsis 2,6 protsendini, kusjuures enim on viimastel kuudel tõusnud toiduainete hinnad. Euroala keskpankade eesmärk on hoida inflatsioon keskmises plaanis kahe protsendi ligidal.

"Eesti peamiste kaubanduspartnerite inflatsioon on viimasel ajal samuti kiirenenud. Eesti toiduainete hinnad sõltuvad väliskaubanduspartnerite turul toimuvast ning on seetõttu viimase aastaga märkimisväärselt tõusnud," rääkis Lindpere. "Eesti toiduainetööstus on hinnatõusust tublisti tulu lõiganud, saades 2010. aasta neljandas kvartalis läbi aegade suurima kasumi. See oli koguni kuuendiku võrra suurem kui 2008. aastal saavutatud rekordtase."

Lindpere lisas, et globaalsed hinnamuutused on üle kandunud juurdehindlusse toiduainete tarneahela erinevates osades. "Juurdehindluse suur kõikumine on tuntav ka toiduainete tarbijahindades ja seepärast on Eesti inflatsioon olnud teiste riikidega võrreldes märksa heitlikum."

Ta tõi välja, et näiteks piimatoodete tarbijahind on toorpiima üheprotsendisele muutusele reageerinud isegi kuni kaheprotsendise muutusega, kuigi piima tarbijahind koosneb peale toorme veel paljudest muudest komponentidest. Liha ja teraviljatoodete puhul ei ole Lindpere sõnul sellist tundlikkust märgata.

"Kui põllumajandus- ja loomakasvatustoorme hulgikaubanduses eelmisel aastal juurdehindlus taastus, siis toiduainete hulgikaubanduses see üllatuslikult langes. Samas ei saa välismaiste tegurite kaela ajada jaekaubanduse juurdehindluse kasvu, mis kerkis 2010. aastal taas rekordilisele tasemele," ütles Lindpere.

Tema sõnul on pärast eurole üleminekut ettevõtted jätkanud hindade kohandamist, muutes neid turustamise seisukohalt atraktiivsemaks. Tarbijakaitseameti andmetel esines jaanuaris üheksaga lõppevaid hindu pisut enam kui kümnendikul juhtudest, kuid märtsis oli see näitaja tõusnud juba üle viiendiku, märkis Lindpere. "Konkurentsisurve eeldusel ei peaks selline hindade sättimine aga kaasa tooma hinnataseme tõusu."

Lindpere lisas, et selle aasta inflatsioon kujuneb maailmaturu toormehindade tõusu tõttu kõrgemaks kui Eesti Panga viimases prognoosis eeldatud 3,5 protsenti. Eesti Pank avaldab uue prognoosi juunis.

Selle aasta algusest tõusis sigarettidelt tasutav minimaalne aktsiisisumma. Sigarettide uueks aktsiisimääraks sai 73 eurot 1000 sigareti kohta. Varasema info järgi tõstis see nii odavamate kui kallimate sigarettide hinda umbes kolm krooni paki kohta. Aprilli algusest alates peavad kõik müügil olevad sigareti- ja suitsetamistubaka pakendid kandma uut maksumärki.

2012. aasta algusest tõuseb sigarettide aktsiis veel 10 protsenti.

BNS