Kinnisvara ja maksuriskid
Korteri müügi korral on maksuvabastuse aluseks eluruumi kasutamine omaniku elukohana. (Muud täiendavad maksuvabastuse alused on loetletud tulumaksuseaduse (TuMS) § 15 lõikes 5). Asjaolu, et tegemist on isiku rahvastikuregistri järgse elukohaga ei pruugi veel tähenda, et tegemist on tema alalise või peamise elukohaga. Oluline on just korteris elamise fakt. Lisaks märgime, et maksuvabastust ei rakendata rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul. Kui korterit kasutati samaaegselt selle elukohana kasutamisega ka muul otstarbel, rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatud ruumide pindala suhtele (TuMS § 15 lg 6). Seega kirjeldatud juhul tuleks korral leida büroopinna proportsioon kogu korterist ning müügist saadud kasult selles osas tulumaksu (21%) maksta. Vara müügist saadud kasu on müügihinna ja soetusmaksumuse ning müügiga seotud otseste kulude vahe.
Kui aga enne eluaseme müüki üürileping lõpeb ning füüsiline isik jõuab enne müüki oma isikliku eluasemena kasutada ka ülejäänud osa, siis on kogu müügist saadud tulu maksuvaba. Seadus ei täpsusta, kui pikk eluasemena kasutamise periood peaks olema. Kui eluasemena kasutamise periood (vahetult enne müüki) on väga lühike, võib maksuhaldur seda ignoreerida ning püüda maksustada ettevõtluses kasutatud osa müügist saadud kasu.
2) Kinnisasja aadressi registreerimine äriregistris mõne äriühingu aadressina ei kaota eluruumi omaniku õigust maksuvabastusele. Kirjeldatud juhul tähendab erinevate ettevõtete asukohana registreerimine vaid seda, et aadress on kasutusel nende kontaktaadressina. Nagu juba eelnevalt mainitud tuleb tulumaksuvabastuse rakendamisel lähtuda ruumide tegelikust kasutamisest (vt punkt 1).
3) Kui omanik kasutab osaliselt maja ka oma peamise või alalise elukohana, on maksuline käsitlus sama, mis esimeses punktis. Juhul kui majaomanik maja elukohana ei kasuta, maksustatakse kogu vara võõrandamisest teenitud kasu (TuMS § 15 lg 1).