Ettevõtte kogu tegevuse jooksul puutuvad finantsjuhid kokku vajadusega langetada otsuseid kolmes põhivaldkonnas:
- finantseerimisallikate kindlakstegemine,
- investeerimispoliitika,
- käibekapitali juhtimine.
Kui esimesed kaks punkti määratakse kindlaks firma üldstrateegiaga ning need olenevad tihtipeale omanike pikaajalistest plaanidest, siis käibekapitali juhtimine peab olema paindlik ja rajanema õigeaegsetel otsustel, vastasel juhul võib sattuda ohtu ettevõtte kogu tegevus.
Mis on käibekapital?
Käibekapitali arvutamise valem on üpris lihtne:
Käibekapital = käibevara – lühiajalised kohustused.
Ettevõtte käibekapitaliks nimetatakse vara, mis on juba olemas raha näol või saab selleks muutuda aasta jooksul. Üldjuhul kuuluvad käibevara hulka:
- raha, sealhulgas ülisuure likviidsusega investeeringud;
- lühiajalised finantsinvesteeringud;
- nõuded;
- ettemaksed;
- varud.
Lühiajalised kohustused on kõik ettevõtte kuni aastase tähtajaga võlgnevused, sealhulgas võlad tarnijaile, maksu- ja tolliametile, pankadele ja nii edasi.
Käibekapitali tähtsus ettevõttele
Iga ettevõtte käibekapital peab tagama likviidsuse ja tegutsemiseks vajalike rahavoogude piisava taseme. Võib ju isegi kõige kasumlikum ettevõte sattuda pankroti lävele, kui ta ei ole võimeline õigel ajal kustutama oma võlgasid ega tasuma arveid. Samal ajal kui ettevõte hoiab liiga kõrget likviidsuse taset, näiteks hoiab kogu teenitud kasumit pangakontol, võib ta jääda ilma võimalusest teenida lisakasumit, mis oleks võimalik põhivarasse ja tootmise laiendamisse investeerimise korral. Seepärast on väga tähtis hoida käibekapital tasemel, mis sobib konkreetsele ettevõttele ja olukorrale.
Käibekapitali juhtimine kätkeb raha, nõuete, varude ja lühiajalise võlgnevuse juhtimist, mistõttu järgnevalt vaatleme juhtimisnäiteid iga nimetatud elemendi kohta eraldi.
Darja Roos,
vandeaudiitor
Donoway Assurance
Rahavoogude juhtimise ja nende vajaliku taseme planeerimise mudelite näidetega saab tutvuda Raamatupidamisuudistes nr 7, 2010 (Osta) (Telli)
