"Kehtiv maksusoodustus moonutab ettevõtluskeskkonda vales suunas, soosib firmasid tegema tootlike investeeringute asemel vähetootlikku ja viima suuri summasid ettevõtlusest välja. Ühtlasi liigub raha sellega välja riigist ja riigieelarvest. Ükski neid tõsiasjadest ei saa ettevõtluse konkurentsivõimet parandada, vaid ainult halvendavad seda," ütles Jürgen Ligi BNS-ile.
"Nende väidete kontrolliks ei ole vaja muid uuringuid, kui kontrollida MKM-ile alluva EAS-i strateegiat: kas seal on ette nähtud toetusskeeme sõiduautode ostmiseks? Selline ettevõtlustoetus oleks võrdne kehtiva maksusoodustuse mõjuga. Halduskoormus on paratamatu, kui tahetakse maksust täielikult vabaneda. Ent 100 protsendi asemel 50-protsendine käibemaksu mahaarvamine ei saa olla halduskoormust tõstev ning seda langetab omatarbe käibemaksu arvestuse kadumine," lisas ta.
Need eelnõud ei käi esmajoones pettuste kohta, ehkki needki on asja juures tegelikkus, vaid näevad ette ebamõistliku soodustuse vähendamist auto soetamisel eraisiku asemel ettevõtte nimele, rääkis Ligi. Me räägime autode erilisest kohtlemisest: kui teiste kaupade puhul tehakse vahet ettevõtlusega seotud ja mitteseotud kulude vahel ning viimasel juhul kehtivad erinevad maksud, siis sõiduautole tehakse praegu erand: käibemaks tagastatakse täies ulatuses sõltumata kasutusest, ehkki teada on, et erasõidud moodustavad sõitudest keskmiselt üle poole, ja sotsiaal- ning tulumaksusoodustuse saamiseks ei pea esitama mingeid dokumente, lausus minister.
"Mis puutub aususse, siis aususe etalon on erasõitudeks kasutatava sõiduauto enda, mitte maksumoonutatud keskkonna järgi firma nimele ostmine, ning soodustuse puhul on ka otsest pettust. Soomes näiteks võitleb majandusministeerium konkurentsivõime nimel just ausamat maksumaksmist juurutades. Usun, et ka Eestis soovivad majandus- ja kommunikatsiooni- ning rahandusministeerium tegelikult sama asja, nii nagu valitsuses koos ka otsustati," ütles Ligi.
Rahandusministri hinnangul on hea, et toetus maksusüsteemi korrastamisele on säilinud. "Kõige tähtsam on, et sisuline toetus maksusüsteemi korrastamisele on alles ja eelnõud on taas kooskõlastatud ka majandusminister. Tegu on õigupoolest algusest peale olnud valitsuse üksmeelse ning parlamendi sisulise toetusega," lisas ta.