Samuti soovib liit, et riik kaotaks ära toitlustusteenuse erisoodustusmaksu.
Liidu hinnangul tooks erisoodustusmaksu kaotamine ning käibemaksu
alandamine kaasa sektori olulise aktiviseerumise: käibe ja efektiivsuse
kasvu, investeerimisjulguse, samuti aitaks see valdkonda juurde luua
2000-3000 uut töökohta.
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Sigre Luts viitas, et
standardist madalama käibemaksu kasutamist toitlustusteenusele võimaldab
Euroopa Nõukogu otsus. Esimesena kasutas maksumäära alandamise
võimalust Prantsusmaa ning madalam maksumäära kehtib ühel või teisel
kujul 12 Euroopa Liidu riigis.
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimehe Feliks Mägusa
sõnul on hotelli- ja toitlustussektori maine küll hea, kuid tegelik
olukord on kehv. Eestis on toidu ja joogi serveerimisega seotud
ettevõtteid 1565 ja neis töötab ligikaudu 15.000 inimest. "Kõik need
ettevõtted ja inimesed on täna löögi all – Eesti restoranikultuur on
kriisiolukorras," hindas Mägus.
Rahandusministeeriumi riigirahanduse ja strateegia osakonna nõunik Sven
Kirsipuu ütles liidu ettepanekut kommenteerides, et riigieelarve
praeguse seisu juures tähendab maksumäärade langetamine
eelarvepuudujäägi süvenemist ning sellega kaasnevaid täiendavaid
intressikulusid või saamata jäävaid tulusid.
Enamik Euroopa riike on valiku ees, kust leida lisavahendeid kasvava
võlakoormuse teenindamiseks. "Sellega seoses on laual ka palju
maksutõusude ettepanekuid, kuid maksude langetamisest räägivad täna
vähesed. Eesti on eelarvepoliitilised otsused juba ära teinud ning
sellega seoses puudub meil otseselt vajadus täna rääkida eesootavatest
suurtest maksutõusudest, kuid ruumi maksude langetamiseks napib," sõnas
Kirsipuu.
Selleks, et vältida eelarvepositsiooni olulist halvenemist, tuleks
Kirsipuu sõnul ettepaneku tegijate poolt kaaluda eelarveneutraalset
lähenemist. "Ehk kui soovitakse teatud maksumäära vähendada, siis tuleks
pakkuda ka samaväärsed meetmed, mis saamata jäänud tulu kompenseeriks".
Samuti on Eesti võtnud suuna maksukoormuse nihutamisele tööjõumaksudelt
tarbimismaksudele. "See eesmärk haakub tunnustatud kontseptsiooniga,
mille kohaselt kaudsed maksud mõjuvad majanduskasvule vähem pärssivalt
kui otsesed maksud. Käibemaksuerisuste kehtestamine viidatud eesmärgile
loomulikult kaasa ei aitaks," selgitas Kirsipuu.
BNS
