"See oleks siis nüüd juba teine kord, kui selle peaministri ajal valitsus murraks sõna ja rikuks eelnevalt valitsuse poolt sektorile antud pikaajalist prognoosi. Eelmisel aastal otsustas valitsus muuta pikaajalist prognoosi ja tõsta aktsiisi ennaktempos praktiliselt enam kui kahekordselt, sõltumata eelnevalt neljaks aastaks sektorile antud lubadusest. Aasta hiljem soovitakse siis jälle seda pikaajalist prognoosi muuta ja sellisel juhul ma võin täie veendumusega öelda, et me lähme kohtusse," ütles Janek Kalvi BNS-ile.
"Ma arvan, et mitte ainult kange alkoholi tootjad, vaid ka õlletootjad ja terve sektor jagab seda seisukohta. Kuna on olemas eelnevalt ka pretsedent, näiteks keskkonnatasude kohapealt, siis ennaktempos tõstmine kuulutati põhiseaduse vastaseks, sellega on meil üsna tugev tunne, et ka meie kohtutee võiks teoreetiliselt lõppeda võidukalt. Kindlasti julgen ma praegu välja öelda, et kui valitsus peaks sellise kavatsusega lagedale tulema, siis neid ootab ees kohtutee," lisas Kalvi.
Kalvi sõnul oli juba see aktsiisitõus, mis praegu on seadusesse sisse kirjutatud, kaks korda suurem eelnevalt valitsuse poolt antud aktiisi tõstmise pikaajalisest lubadusest. "Kui nüüd aasta hiljem antakse meile juba kolmas pikaajaline lubadus, siis seda ei saa tolereerida. Tööstusettevõtlust selliselt planeenerida pole võimalik. Millisest maksustabiilsusest või ettevõtlusstabiilsusest me siin räägime?"
"Ma usun, et valitsus ja ministeeriumid tegelikult teavad neid potentsiaalseid ressursikohti, millega oleks võimalik saavutada selline tulemus, et katta ära vajaminev vahendite hulk, mis on planeeritud kütuseaktsiisi või hotellide käibemaksuerisuse pealt. Küsimus on pigem selles, kas saavutatakse poliitiline tahe ja konsensus selleks, et need versioonid lauale panna. Alkoholiaktsiisi tõstmine on lihtsalt avalikkusele kõige lihtsamini serveeritav populistlik lähenemine," märkis ta.
Kalvi lisas veel, et kange alkoholi aktsiisi tõstmise puhul valitsus täiendavaid tulusid ei saa. "Juba praegu 1. jaanuaril jõustunud 15-protsendise alkoholiaktsiisi tõusu korral võib kindlalt väita, et 2015. aastal laekumised vähenevad, mitte ei kasva. See võib paberi peal küll ilus, aga tulemust see ei anna," lisas Liviko juht.
Seega lisaks põhiseaduse vastasusele ja sõna murdmisele oleks see ka ebatõhus, ütles Kalvi. "Praegu on tarbimine, kange alkoholi poolelt, kivina kukkumas ja me kaotame oma konkurentsivõimet juba selliselt, et seda on tunda iga kuu järel. Läti ja Leedu arutasid pikalt, kui palju tõsta kange alkoholi maksu, lõpuks otsustati mõlema puhul tõsta seda alla kahe protsendi. Meil tõstetakse harjumuspäraselt iga aasta 10 või 15 protsenti," sõnas ta.
"Millisest regionaalsest konkurentsivõimest me räägime? Alkoholiaktsiisi tõstmisel saavad ennekõike löögi turismisektor, toitlustussektor, teenindussektor, kaubandussektor, mitte ainult akoholisektor."
Peaminister Taavi Rõivase sõnul oleks alkoholi- ja tubaaktsiisi kiirema tõstmise korral tuleval aastal võimalik jätta ära kavandatav kütuseaktsiisitõus aastal 2019 ja kaaluda majutusteenuste käibemaksumäära järk-järgulist tõstmist.
See oleks tehtav juhul, kui meil oleks võimalik alkoholi ja tubakaaktsiisi tõsta 5 protsenti kavandatust kiiremini, kui alkoholiaktsiis tõuseks kavandatava 10 protsendi asemel tuleval aastal 15 protsenti ja tubaka aktsiis kavandatava 5 protsendi asemel 10 protsenti, rääkis Rõivas neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.
