Maa-ameti läbi viidud 2022. aasta maa korralise hindamise tulemusel on Eesti maa väärtus 32,5 miljardit eurot, kusjuures võrreldes eelmise, 2001. aasta maa korralise hindamisega on maa väärtus 8,3 korda tõusnud, teatas amet.
Maa hindamise projektijuht Veronika Ilsjan ütles pressikonverentsil, et maa väärtuse tõusust tingitud kavandatav maamaksu tõus pole siiski väärtuse kasvuga korrelatsioonis ega tohiks maksumaksja rahakotile väga rängalt mõjuda. "Maksutõusu puhul on ette nähtud leevendusmeetmed. Esiteks tõstetakse maamaksu alles 2024. aastal ehk meil on puhveraasta, mil kohalikud omavalitsused uued maksumäärad kehtestavad. Teiseks, maamaksu maksimaalseid määrasid langetati 2,5 kuni viis korda ning kolmandaks ei tohi maamaksu tõus ületada 10 protsenti," tõi Ilsjan välja.
Maa hindamisel jagatakse maa vastavalt katastriüksuse otstarbele eri kategooriatesse. Iga kategooria puhul arvestavad automaatsed hindamismudelid nende väärtust mõjutavaid tegureid erinevalt.
Edaspidi hakkab maa-amet korralisi maa hindamisi läbi viima iga nelja aasta järel. Ameti juht Tambet Tiits rõhutas, et see on turuselguse seisukohast oluline. "Nii saavad kohalikud omavalitsused, maaomanikud ja teised osapooled paremini hinnata turgu ja prognoosida selle muutusi," märkis Tiits.
Kohalikud omavalitsused avalikustavad uued maamaksumäärad 2023. aasta sügisel, uute maksumääradega maksuteated jõuavad maaomanikele 15. veebruaril 2024. aastal.
Katastriüksuste hindamistulemustega saab tutvuda maa-ameti kodulehel vastvalminud rakenduses, katastriüksuste väärtuse muutumise korral viiakse muudatused rakendusse sisse jooksvalt.
