Lisaks tõuseb järgmisest aastast äri- ja tootmismaa maksimaalne maamaksu määr praeguselt ühelt protsendilt kahe protsendini, kirjutab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.
Kehtiv maamaksuseadus näeb ette, et ükskõik kui suur on arvestuslik maamaks seoses uue maa maksustamishinna ja maksumääraga, siis üle 10 protsendi ei tohi maamaks aastas kasvada. Selline piirmäär jõustus alles 2024. aasta alguses ning selle eesmärk oli luua kaitsemehhanism hüppelise maamaksu tõusu vältimiseks, mis on tingitud maa korralisest hindamisest 2022. aastal.
Koja hinnangul ei ole vajadus 10-protsendilise piirmäära järgi kuhugi kadunud ning see peaks kehtima edasi. Ministeerium ega riigikogu ei võtnud aga koja ettepanekut arvesse.
Riigikogus vastu võetud seadusemuudatus näeb ette, et maamaksu summa võib järgmisel aastal suureneda kuni 50 protsenti võrreldes eelmise aastaga ning alates 2026. aastast saab kohalik omavalitsus määrusega kehtestada maamaksu aastase suurenemise maksimaalse piirmäära, kuid see peab jääma vahemikku 10-100 protsenti.
Maamaksuseaduse muutmise seadusega tõstetakse 2025. aastast ka äri- ja tootmismaa maksimaalset maamaksu määra praeguselt ühelt protsendilt kahe protsendini. Koda oli sellele muudatusele vastu, sest koosmõjus maamaksu aastase 10-protsendilise piirmäära tõstmisega võib mõne ettevõtte makstav maamaks tõusta ebamõistlikult palju.
Maamaksuseaduse muudatuste peamine eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste otsustusvõimalusi maamaksu määramisel. Riigikogus vastu võetud seadusemuudatustega saad lähemalt tutvuda siin.
