Üldpilt on meile teadaolevalt, et kokkuvõttes on Eestis maksulaekumisega seis siiski parem, kui enamuses Euroopa riikides, aga probleeme kindlasti on. Maksudega skeemitamine tekitab ka ebaausat konkurentsi, mistõttu on seaduskuulekatel ettevõtjatel kohati raske konkureerida nt riigihangetel. Ehitussektoris on nt riigihangete puhul kehtestatud reegel, et teistest pakkumistest oluliselt madalamate pakkumiste puhul tuleb hinna kujunemist põhjendada. Samuti on võimalik seada kriteeriume pakkujate kvalifitseerumiseks (nt töötajate arv või lepingu täitmiseks vajalike vahendite olemasolu, varasem tegevus ja rikkumiste puudumine).
Kõige suurem probleem ongi ümbrikupalkadega ehk majandustegevuse ja rahavoogudega, mis ei ole kuskil registreeritud. MTA andmetest nähtub, et 90% tööjõumaksuaugust ja 80% käibemaksukahjust on mikroettevõtete tekitatud. Ilmselt on neid ettevõtteid raskem kontrollida kui suuri maksumaksjaid, kelle majandustegevus on mitmetes andmebaasides registreeritud. Sellises olukorras aitab kindlasti MTA järelevalve ja maksuhalduse nutikamaks muutmine, aga ka tarbijate vastutustundlik käitumine.
Teine järeldus sellest faktist, et suurem osa jääb laekumata mikroettevõtetelt, võiks olla, et peame oma maksusüsteemi hoidma nii lihtsa ja arusaadava kui võimalik, sest mida keerulisem on maksusüsteem, seda raskem on ettevõtjatel neid administreerida ja maksude vältimise motivatsioon kasvab. Loomulikult tuleks hoiduda ka järsust maksutõusust, mis võib samuti maksudest panna inimesi kõrvale hiilima ja vähendab maksutulu ka seeläbi, et tarbija pole nõus toote või teenuse eest kõrgemat hinda maksma.
Kust maksutulusid suurendada?
Maksutulud kasvasid rahandusministeeriumi suveprognoosis kevadprognoosiga võrreldes 500 miljoni euro võrra. Seda on rohkem, kui on maksuauk. Seega võib majanduskasv suurendada maksutulusid oluliselt suuremal määral kui järelevalve. Näiteks tööandjad saaksid toota oluliselt rohkem lisandväärtust ja maksta makse, kui nad saaksid vabamalt tööle võtta ka kvalifitseeritud välismaalasi. Kõrgema lisandväärtuse juurde viiks meid ka paremini planeeritud ja rahastatud haridus, mis vastaks rohkem majandusarengu vajadustele.
