Sotsiaalmaksu on laekunud 88,8 miljonit, ettevõtte tulumaksu 59,1 miljonit ja käibemaksu 48,7 miljonit eurot rohkem võrreldes eelmise aastaga.
Augustis laekus makse 463,2 miljonit eurot, mis on 7,9 protsenti enam kui eelmisel aastal samal ajal. Enam kasvas taas ettevõtete tulumaksu laekumine.
Juriidilise isiku tulumaksu laekus augustis 25,3 miljonit eurot, mis on 7,6 miljonit eurot ehk 43,1 protsenti rohkem kui eelmise aasta augustis. Sarnaselt eelmistele kuudele on kiire kasv seotud erasektori suurenenud ja sagenenud dividendimaksetega. Sel aastal on järsult kasvanud dividende maksvate ettevõtete hulk, kes eelneva viie aasta jooksul kasumieraldisi teinud ei ole. Kuigi tulumaksu laekumise kasv on olnud laiapõhjaline, ei ole sama kiire kasvu jätkumine pikemas perspektiivis siiski tõenäoline.
Dividendide väljamakseid mõjutavad nii eelnevate perioodide kogunenud kasumid kui ka ettevõtete investeerimisvajadus tulevikus. Riigiosalusega ettevõtetelt on suur osa tulumaksu veel laekumata, eelkõige Eesti Energia planeeritud dividendidelt. Kaheksa kuu kokkuvõttes on eelarves oodatud aastane laekumine ületatud 0,3 protsendi võrra.
Sotsiaalmaksu laekus augustis 175,9 miljonit eurot ning kaheksa kuuga on eelarvest täidetud 67 protsenti. Võrreldes eelmise aastaga kasvas laekumine 6,8 protsenti, augustis ulatus kasv 7,9 protsendini. Sotsiaalmaksu laekumine on seni olnud ootuspärane – hõive kasv on pidurdumas, kuid seda kompenseerib keskmise palga kasv.
Juulis tõusis deklareeritud keskmine palk võrreldes eelmise aastaga 7,3 protsenti ning mediaanpalga kasv ulatus isegi pea 9 protsendini. Palgasaajate arvu kasv oli samas 0,3 protsenti. Tegevusaladest oli suurim palgasaajate kasv 3,6 protsendiga hulgikaubanduses. Samas avalikus halduses on palgasaajate arv vähenenud juba möödunud aasta maikuust alates ja tänavu juulis oli vähenemine 0,7 protsenti.
Augustikuu suurim langus toimus ehitussektoris, kus palgasaajaid oli 3,4 protsenti aastatagusest vähem.
