Üheksa kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 8,67 miljardit eurot, millest septembri maksutulu moodustas 994,4 miljonit eurot. Tänavu on üheksa kuuga eelarvest täidetud 78 protsenti, teatas rahandusministeerium.
Tööjõumakse mõjutava palgafondi tugev kasv tuleneb Kiveste sõnul osaliselt palgatõusu survestavast kõrgest inflatsioonist ja ka põgenike lisandumisest tööturule. Töötukassa töötasu hüvitist arvestamata ulatus kolme kvartali palgafondi kasv 14,7 protsendini võrreldes eelmise aastaga. Keskmise palga kasv ulatus selle ajaga 9,9 protsendini, töökohtade arv kasvas 4,3 protsenti. Sektorite lõikes vedas üheksa kuu palgafondi kasvu 49,6 protsendiga majutus ja toitlustus, kuigi seda mõjutas eelmise aasta madal baas – siis oli antud sektor üks suuremaid töötasu hüvitise saajaid.
Sotsiaalmaksu tasumine kasvas üheksa kuuga 11,4 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Samas tuleb analüütiku sõnul arvestada, et aprillis jõustus sotsiaalmaksuseaduse muudatus, kus teatud juhtudel vähenes sotsiaalmaksu määr 33 protsendilt 20 protsendile, mis vähendab riigi poolt tasutud sotsiaalmaksu 5 miljoni euro võrra kuus.
Füüsilise isiku tulumaksu kolme kvartali kasv ulatus 21,6 protsendini, mida toetab samuti tugev palgafondi kasv. Lisaks sellele tõstis laekumist teisest pensionisambast tööealiste poolt väljavõetud summalt tasutud tulumaks 58 miljoni euro ulatuses, pensioniealistelt lahkujatelt laekus 6 miljonit eurot ehk 18 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal sama ajaga. Kohalike omavalitsuste tulumaksu osa kasv ulatus üheksa kuuga 12,3 protsendini.
Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas üheksa kuuga 19,8 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Seda vedas eelkõige erasektori tulumaks jaotatud kasumilt, mille kasv ulatus 28 protsendini. Riigiettevõtete jaotatud kasumilt laekus sel perioodil 13 miljonit eurot enam tulumaksu kui aasta varem. Krediidiasutuste avansilist tulumaksu laekus üheksa kuuga 35 miljonit eurot ehk miljon enam kui eelmisel aastal.
Käibemaksutulu kahekohaline kasv eelmise aasta sama ajaga võrreldes oli tingitud kõrgemapoolsest majandusaktiivsusest ning laialdasest hinnatõusust. Selle aasta esimese üheksa kuu tasumine, 2,41 miljardit eurot, ületab 18,1 protsendi ehk 370 miljoni euroga 2021. aasta taset.
Ettevõtete kogukäibe kasv näitas küll kolmandas kvartalis aeglustumist 17 protsendile, samas suurenesid käibed tegevusalades veel üsna laiapõhjaliselt. Mullu septembris andis lisatõuke tarbimisele suuremahuline teisest pensionisambast vabanenud raha, tekitades kõrge käibemaksu võrdlustaseme. Ka tänavu septembris vabanes pensionisääste, kuid vaid kümnendik mullu septembri mahust. Samas ei ole sel sügisel kehtestatud erinevaid koroonapiirangud, mis soosib muu hulgas vaba aja ja meelelahutustegevusi.
Vaatamata Venemaa ja Euroopa Liidu vastastikuste sanktsioonide ning samuti energiakriisi mõjule ei ole ettevõtete käibemaksuvõlg Kiveste sõnul kerkinud, vaid püsinud 166 miljoni juures, mis on mullusest tasemest 4 protsenti väiksem. Tegevusaladest mõjutas 2022. aasta üheksa kuuga käibemaksu tasumise kasvu enim jae- ja hulgikaubandus ning energeetika, kus tasumised suurenesid 2021. aasta sama perioodiga võrreldes vastavalt 25 ning 80 protsenti.
Aktsiiside tasumine on võrreldes eelmise aasta üheksa kuuga suurenenud 2,1 protsenti. Aastases võrdluses on kolmas kvartal olnud aktsiiside tasumistes kõige kehvem ning kvartali kasv on võrreldes esimese ja teise kvartaliga pöördunud 1,6 protsendiga langusesse. Tasumiste kasvutempo on aeglustunud nii alkoholi- kui ka tubakaaktsiisil ning langus on süvenenud kütuseaktsiisil.
Alkoholiaktsiisi tasumiste kasvutempo aeglustumise taga on Kiveste selgitusel ennekõike lahja alkoholi tagasihoidlikumad kogused, mis on küll eelmisest aastast suuremad, kuid mille aastane kasv on 30–40 protsenti väiksem kui kangel alkoholil ja veinil. Põhjus, miks just kange alkoholi ja veini kogused on suurenenud jõudsamalt, seisneb samuti eelmise aasta madalas baasis, kuna COVID-19 pandeemiast tulenenud piirangud pärssisid aasta eest enim just nende alkoholiliikide tarbimist.
Kütuseaktsiisi tasumise kasvu langusesse pöördumise taga on peamiselt maagaasi tarbimise vähenemine, tõi analüütik välja. Kolmanda kvartali lõpuks on aasta tagusega võrreldes maagaasi tarbimine kahanenud 21,2 protsenti. Suurem osa vähenemisest on tingitud kõrgemast hinnast tulenevast kokkuhoiust. Vähenenud on nii madalama aktsiisimääraga maksustatud maagaasi kogused kui tavamääraga maksustatud kogused. Mootorikütuste deklareerimise vähenemine on üheksa kuu kokkuvõttes veel marginaalne ning langus puudutab eelkõige bensiini.
