Märtsis kasvasid maksutulud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5 protsenti 337 miljoni euroni. Maksutulude kasvu panustas enam sotsiaalmaksu ja tulumaksu laekumine, mida Maksu- ja Tolliamet kogus vastavalt 8,5 ja 7,7 miljonit eurot rohkem võrreldes eelmise aastaga.
Sotsiaalmaksu laekumise kasv aeglustus märtsis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 5,5 protsendile, mis on viimase 14 kuu madalaim kasv. Veebruaris suurenesid väljamaksed peamiselt tänu hulgikaubandusele 6 protsenti. Väljamakse saajate ehk hõive kasv oli kokku 0,6 protsenti, kuid hulgikaubanduses oli see aastases võrdluses 5 protsenti.
Füüsilise isiku tulumaksu on märtsi lõpuks tagastatud 76,7 miljonit eurot, mida on 4,8 miljonit enam kui mullu sama ajaga. Kuna tagastuste tegemise kiirus on alates eelmisest aastast seotud muuhulgas isiku varasema maksekäitumisega, siis näitab kiirem tagastamine ka selle paranemist. Juriidilise isiku tulumaksu laekus võrreldes eelmise aasta märtsiga 10,6 protsenti enam. Jaotatud kasumilt laekus märtsis tulumaksu 8 miljonit eurot ja erisoodustustelt 1,7 miljonit eurot.
Jaanuaris ja veebruaris laekus käibemaksu mõnevõrra paremini seoses käibemaksutagastuste osalise nihkumisega eelmise aasta detsembrisse. Märtsis tagastamised enam laekumist ei mõjutanud ning kogutud käibemaksu kasv oli võrreldes eelmise aastaga tagasihoidlikum 5,7 protsenti. Tegevusalade keskmine maksustatava käibe kasv ulatus veebruaris 4,2 protsendini. Enam panustasid sellesse ehitus ja mootorsõidukite müük, mille käibed kasvasid vastavalt 5,8 ja 7,6 protsenti.
Sarnaselt veebruarile jäi märtsi aktsiiside kogulaekumine madalamaks kui möödunud aasta samal perioodil. Alkoholiaktsiisi laekus märtsis küll 34,4 protsenti rohkem kui aasta tagasi, kuid kõrge kasv tuleneb madalast võrdlusbaasist. Nimelt toimus eelmisel aastal aktsiisitõus 1. veebruaril ning soetatud varude realiseerimine oli kõrgeim just sel kuul. Sel aastal realiseeriti enamik varudest aga juba jaanuaris.
Tubakaaktsiisi laekumine märtsis oli ootuspäraselt madal, kuna veebruaris olid müügil veel madalama aktsiisimääraga sigaretid. Kuine laekumine on võrreldes eelmise aastaga madalam, kuna 2012. aasta detsembris soetatud varud olid võrreldes eelneva aastaga mõnevõrra suuremad.
Kütuseaktsiisi laekumine vähenes võrreldes eelmise aastaga 19,4 protsenti. Madalat laekumist põhjustab eelkõige bensiini tarbimise süvenev langus alates 2012. aasta märtsist. Selle aasta veebruari bensiini deklareerimise tase on seejuures üheksa aasta madalaim. Bensiini tarbimise vähenemist näitab ka Maanteeameti info autode esmaregistreerimiste kohta, mille järgi on alates eelmisest aastast diiselmootoriga autode osakaal tõusmas. Selle aasta esimestel kuudel on kõikidest esmaregistreeritud autodest üle 60 protsendi olnud diiselmootoriga autod.
