• Jälgige, et maksud on deklareeritud ja tasutud õigeaegselt. Juhul, kui teie ettevõte on sattunud raskustesse ja maksude õigeaegne tasumine on muutumas keeruliseks või juba raskendatud, võtke MTA-ga kindlasti ühendust.
  
• Registreerige oma töötajad õigeaegselt töötamise registris ehk TÖRis.
  
• Esitage deklareerimisel korrektseid ja tõeseid andmeid. Kontrolli sattumisel mängivad olulist rolli muuhulgas ka teie deklareeritavad andmed võrreldes samal tegevusalal ja piirkonnas tegutsevate sarnaste ettevõtetega. Keskmiste näitajatega on võimalik tutvuda lehel „Ettevõtluse statistika kohalike omavalitsuste kaupa" ja rubriigist „Võrdlusandmed ümbrikupalga riskide maandamiseks".
  Näiteks peate rõivaste müügiga tegelevat kauplust ja teil on 10 töötajat. Võrreldakse teie poolt deklareeritud töötasu teiste samas linnas või maakonnas tegutsevate rõivakaupluste müüjate töötasudega. Kui teie poolt deklareeritud töötasu on konkurentide keskmisest suurem, on tõenäosus kontrolli sattumiseks väike. Kui deklareerite keskmisest väiksemat töötasu, võib MTA võtta teiega ühendust, et kontrollida deklareeritud andmete õigsust.
• Tutvuge oma ettevõtte maksukäitumise hinnangutega regulaarselt e-MTAs. Maksukäitumise hinnangud on uus e-teenus, mille kaudu antakse tagasisidet ettevõtjale tema maksuasjade korrasoleku kohta. Puuduste korral antakse juhised nende kõrvaldamiseks. Käitudes vastavalt juhistele on ettevõttel võimalik maandada maksukontrolli ja täiendava maksukohustuse riski.
  
• Olge kursis maksumuudatustega – see aitab teadmatusest tulenevaid eksimusi vältida.
• Küsimuste tekkimisel konsulteerige maksuspetsialistidega.
• Vajadusel osalege Maksu- ja Tolliameti korraldatavatel koolitustel.

Kuidas vältida maksupettuse ahelasse sattumist

Valige hoolikalt oma tehingupartnereid!

Käibemaksuga maksustatud kaupade müügi ja teenuste osutamise tehingutes osalevad usaldusväärsete kauplejate kõrval ka isikud, kelle tegevuse eesmärgiks on pettuse teel käibemaksu arvelt rikastuda. Sellega luuakse turul tegutsevatele ettevõtjatele ebavõrdsed konkurentsitingimused ja tekitatakse riigile olulises ulatuses kahju. MTA on käibemaksupettusi tuvastanud ka tehinguahelates, kus maksustatav kaup või teenus realiseeritakse ettevõtete kaudu, kes ei pruugi alati sellisest pettusest teadlikud olla.

Äri- ja maksuriskide vähendamiseks on enne tehingut alati mõistlik põhjalikult kontrollida tehingu teise poole tausta ning tehingu asjaolusid. Erilist tähelepanu soovitab amet pöörata pakutava kauba või teenuse hinnale, kui see on turuhinnast oluliselt madalam või kõrgem ning hinnaerisusel puuduvad loogilised majanduslikud põhjendused. Kahtluse püsimisel soovitab MTA sellisest tehingust loobuda ja kaaluda usaldusväärsema tehingupoole leidmist.

Tehingupartneri tausta kontrollimine on teile kasulik, sest siis saate olla kindel, et:

• tehingupartner on võimeline tarnima kauba või osutama teenuse kokkulepitud tingimustel: õigeaegselt, lubatud mahus, nõutud kvaliteediga
• kui teil on kauba/teenuse osas hiljem pretensioone, on tehingupartner jätkuvalt tegutsev ning suuteline puudused kõrvaldama
• juhul kui tehingupartner ei suuda tagada eeltoodut, ei teki teil probleeme teiste koostööpartneritega ja te ei kahjusta enda ja oma ettevõtte mainet
• te ise ei aita sellise tehinguga kaasa konkurentsitingimuste halvenemisele sektoris
• kahtluse korral ei teki teil raskusi tehingu toimumise tõendamisel Maksu- ja Tolliameti ning teiste ametiasutuste ees
• tehingupartner on tasunud tehingult maksud ja täitnud muud kohustused

Maksukohustuslasele, kes sai tehingu tegelikest (maksupettusele viitavatest) asjaoludest teada, kuid kes sellele vaatamata osaleb tehingus, millega võidakse toime panna maksupettus, võib see kehtiva kohtupraktika kohaselt kaasa tuua kahtlustuse maksupettuses osalemises (Riigikohtu Halduskolleegiumi otsused nr 3-3-1-73-10, p 15 ja 3-3-1-27-14, p 18).

Nõuandeid äriühingule, kes soetab eluruumi

Eluruume ettevõtluses kasutavate äriühingute jaoks on amet koostanud väikese ülevaate kinnisvaraga seotud tehingute maksustamise reeglitest.

Kinnisvaraga seotud tehingute maksustamise reeglid on väga nüansirohked. Seetõttu tekib eluruume ettevõtluses kasutavatel äriühingutel sageli küsimusi, millisel viisil tuleks maksustada ühte või teist tehingut.

Eesmärgiga aidata teil sellel nüansirohkel maksumaastikul orienteeruda, annab MTA siinkohal väikese ülevaate erinevates seadustes sätestatud reeglitele, mida peaks silmas pidama just ettevõtluses kasutatavate eluruumidega seotud maksuarvestuses.

Käibemaksumäärad

Kuna eluruume on võimalik kasutada ettevõtluses mitmel erineval eesmärgil, on äriühingul, kes plaanib ettevõttesse soetada eluruumi (korteriomand, elamu vmt), kasulik teada, et erinevad kinnisvaraga seotud teenused on käibemaksuseaduse kohaselt erineval viisil maksustatavad.

Nii näiteks on majutusteenuse osutamine (külaliskorteri või puhkemajana) 9% määraga maksustatav käive (käibemaksuseaduse (KMS) § 15 lg 2 p 4), kinnisasja üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmine on aga üldreeglina maksuvaba käive (KMS § 16 lg 2 p 2), kusjuures kinnisasja üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmise tehingut on lubatud vabatahtlikult maksustada 20% käibemaksumääraga, sellest eelnevalt maksuhaldurit teavitades, kuid välja arvatud juhul kui tehingu objektiks on eluruum (KMS § 16 lg 3 p 1). Eluruum on elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks (võlaõigusseaduse (VÕS) § 272 lg 1). Seega eristamaks eluruumi äriruumist on oluline hinnata, kas ruum võimaldab alaliselt elada või mitte ning kuidas ruumi tegelikult kasutatakse.

Seega kui ka kasutusloa kohaselt on tegemist äriruumiga, kuid tegelikult kasutatakse ruume elamiseks, siis käsitatakse seda eluruumina ja ka vastupidi – kui kasutusloa kohaselt on tegu eluruumiga, kuid tegelikult kasutatakse äriruumina, siis tuleb maksustada äriruumidele mõeldud sätete alusel (vt lähemalt juhendi „Käibemaksuseaduse selgitused" punkti 9.2 „Maksuvaba käive tavapärases ettevõtluses, sh kinnisasjaga seotud teenused" alapunkti 2).

Majutusteenusega on tegemist juhtudel, kui tegemist on ruumide ajutiseks kasutamiseks ning tähtajaga mitte üle kolme kuu sõlmitud üürilepingutega (VÕS § 272 lg 4 p 1). Seega kui annate eluruumi kasutada erinevatele isikutele lühikesteks perioodideks, on tegemist 9% maksustatava majutusteenusega, kui aga leiate kliendi, kes soovib eluruumi kasutada üle 3 kuu, tuleb kliendiga sõlmida eluruumi üürileping ning teenuse osutamisest tekib maksuvaba käive.

Lisaks märgib MTA, et majutusteenuse osutamisel tuleb isikud, kellele osutatakse majutusteenust, registreerida külastajakaardi alusel (turismiseaduse (TurS) § 24 lg 1). Külastajakaarte tuleb säilitada kaks aastat nende täitmise päevast arvates (TurS § 24 lg 6).

Silmas tuleks pidada ka seda, et kui äriühingule kuuluv vara antakse kasutada seotud isikule, tuleb ka seotud isikul tasuda äriühingule üldise hinnakirja alusel ja äriühingul tuleb deklareerida eluruumi kasutada andmine käibena, kuid tegemist võib olla kas maksuvaba käibe või maksustatava omatarbega, sõltuvalt sellest, kas isik maksab kasutamise eest tasu või mitte ning kas äriühing on eluruumi soetamisel sisendkäibemaksu maha arvanud. Märgime, et äriühingu vara tasuta või alla turuhinna kasutada andmine seotud isikule on käsitletav erisoodustusena, millelt tuleb deklareerida ja tasuda tulu- ja sotsiaalmaks (tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lg 1 ja lg 4 p 2 ning sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 7) (vt lähemalt „Selgitused erisoodustuste deklaratsiooni TSD lisa 4 täitmise kohta", täpsemalt muu tööandja vara kasutada andmisest punktis 3.5.2).

Näited tehingute maksustamise ja deklareerimise kohta, kui eluruumi üüritakse äriühingu töötajale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele

1. Äriühing on eluruumi soetamisel sisendkäibemaksu maha arvanud. Kui töötaja või juhtimis- või kontrollorgani liige ei maksa äriühingule eluruumi kasutamise eest tasu (tasuta kasutamine), siis maksustatakse kasutamine omatarbena (käibedeklaratsiooni lahtris 1) ja erisoodustusena (TSD lisal 4).
2. Äriühing on eluruumi soetamisel sisendkäibemaksu maha arvanud. Kui töötaja või juhtimise- või kontrollorgani liige tasub äriühingule turuhinnas üüri (maksuvaba käive), siis tuleb üür deklareerida käibedeklaratsioonil maksuvaba käibena (lahtris 8) ning soetamisel ei ole võimalik sisendkäibemaksu maha arvata või kuulub soetamisel maha arvatud sisendkäibemaks korrigeerimisele (käibedeklaratsiooni lahtris 10).
3. Äriühing ei ole eluruumi soetamisel sisendkäibemaksu maha arvanud. Kui töötaja või juhtimis- või kontrollorgani liige ei tasu äriühingule üüri (tasuta kasutamine), siis maksustatakse üüritehing erisoodustusena (TSD lisal 4).
4. Äriühing ei ole eluruumi soetamisel sisendkäibemaksu maha arvanud. Kui töötaja või juhtimis- või kontrollorgani liige tasub äriühingule turuhinnas üüri, siis tuleb üür deklareerida käibedeklaratsioonil maksuvaba käibena (lahtris 8).​

Ka eluruumide müügi korral võib rakenduda erinev maksustamine sõltuvalt sellest, kas tegu on kasutusele võetud või uue eluruumiga. Kui uue eluruumi edasimüügil enne esmast kasutuselevõttu tuleb müügihinnale lisada 20% käibemaks (KMS § 16 lg 2 p 3), siis kasutatud eluruumi võõrandamisel on tegemist maksuvaba käibega (KMS § 16 lg 3 p 2) (vt lähemalt juhendi „Käibemaksuseaduse selgitused" punkti 9.2 „Maksuvaba käive tavapärases ettevõtluses, sh kinnisasjaga seotud teenused" alapunkti 3).

Sisendkäibemaksu mahaarvamine

MTA peab vajalikuks selgitada ka seda, et eluruumi ja selle tarbeks soetatud kaupade ja teenuste käibemaksu on lubatud sisendkäibemaksuna deklareerida vaid juhul, kui ruume asutakse kasutama maksustatava käibe tarbeks (KMS § 29 lg 1) (vt lähemalt juhendi „Käibemaksuseaduse selgitused" punkti 14.3 „Sisendkäibemaksu mahaarvamine").

Seega soetades eluruumi eesmärgiga kasutada seda näiteks kontorina, sõltub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus sellest, kas:

• ruume kasutatakse kontorina täies mahus või osaliselt
  
  
• ettevõtte tegevusest tekib maksustatav või maksuvaba käive

Eluruumi kasutusotstarbega kontori soetamisel tasub meeles pidada, et kehtivate õigusnormide kohaselt võivad bürooruumid asuda mitteelamu kasutusotstarbega hoones (ehitusseadustiku § 50 lg 7 p 1 alusel kehtestatud määrus nr 51 lisa (PDF)). Seega eluruumi soetamisel kontoriks peab olema valmis selleks, et eluruumi kasutusotstarve tuleb viia kooskõlla kavandatava kasutusotstarbega.

Kui ettevõte kasutab eluruume kontorina vaid osaliselt või tekib ettevõttel oma tegevuse käigus nii maksustatavat kui ka maksuvaba käivet, on põhjendatud sisendkäibemaksu mahaarvamine kontorina kasutatavalt eluruumilt ja sellega seotud kaupadelt ja teenustelt vaid osaliselt, lähtudes kinnisasja maksustatava käibe teostamiseks kasutamise prognoositavast osatähtsusest kinnisasja soetamise aastal (KMS § 32 lg 3 ja § 29 lg 4) (vt lähemalt juhendi „Käibemaksuseaduse selgitused" punkti 14.3.6 „Sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine").

Kui aga ettevõte soetab eluruumi pikaajalise väljarentimise eesmärgil, on tegu maksuvaba käibe tarbeks soetatud varaga, millelt sisendkäibemaksu maha arvata ei saa.

Samas, kuna tegemist on nüansirohke maksuvaldkonnaga, võib ühe kinnisasjaga teha aastate jooksul erinevaid tehinguid, mistõttu ka sama kinnisasjaga osutatavate teenuste maksustamine võib muutuda sõltuvalt kinnisasja kasutamise muutustest.

Juhul kui olete kinnisvara soetamisel arvanud maha sisendkäibemaksu eeldusega, et asute seda kasutama maksustatava käibe tarbeks, kuid aja möödumisel selgub, et turuolukord on muutunud või ei õnnestu algseid plaane muudel põhjustel realiseerida ning korter võetakse kasutusele maksuvaba käibe tarbeks, on oluline teada, et korteri soetamiselt, samuti muult korteriomandiga seotud põhivaralt maha arvatud käibemaks kuulub korrigeerimisele vastavalt tegelikule kasutusele (KMS § 32 lg 4).

Sisendkäibemaksu korrigeeritakse vastavalt põhivara tegelikule maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusele põhivara soetamise aastast alates sisendkäibemaksu korrigeerimise perioodi jooksul, milleks on kinnisasja puhul 10 kalendriaastat ja muu põhivara puhul 5 kalendriaastat. Sisendkäibemaksu korrigeeritakse iga kalendriaasta lõpul, lähtudes maksustatava käibe tarbeks põhivara kasutamise tegelikust osatähtsusest sellel kalendriaastal. (KMS § 32 lg 41 ja 42)

Samuti kuulub eluruumi soetamisel maha arvatud sisendkäibemaks korrigeerimisele vara võõrandamise kuu deklaratsioonil, juhul kui korrigeerimise perioodi jooksul juba kasutusele võetud eluruum võõrandatakse (KMS § 32 lg 5) (vt lähemalt juhendi „Käibemaksuseaduse selgitused" punkti 9.3 „Maha arvatud sisendkäibemaksu korrigeerimine kinnisasja kasutamisel maksuvaba käibe tarbeks").

Tulenevalt eeltoodud nüansirohkusest loodab amet teie mõistvale suhtumisele, kui pöördutakse teie poole ja uuritakse, kuidas te oma ettevõttesse soetatud eluruume kasutate ja kas olete seejuures teadlik, kuidas neid tehinguid õigesti maksustama peab. MTA pöördumiste eesmärk on alati vaid üks – aidata teie maksuasjad korras hoida.

Kuidas teavitada MTA-d maksudega seotud õigusrikkumistest

Ausa konkurentsi ja maksumaksjate võrdse kohtlemise tagamiseks soovib amet, et annate neile teada maksudega soetud õigusrikkumistest. Teie vihjeid oodatakse:

• telefoni teel: 800 4444 (tasuta, 24 t)
• e-posti teel: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Vihje andmisel püüdke võimalikult täpselt kirjeldada toimepandud või planeeritava õigusrikkumise asjaolusid, nimetada toimepanemise koht ja ajaperiood ning anda asjaga seotud isikute andmed. Teil on võimalik esitada vihje ka anonüümselt või taotleda vihje esitamisel enda anonüümsust edastatud info käsitlemisel. MTA palub võimalusel anda siiski ka oma kontaktandmed, et saaks vajadusel vihje üksikasju täpsustada.

Vihjete menetlemise ning selle tulemuste kohta tagasisidet ei anta, kuna selline info on maksusaladus. Oma pädevusse mittekuuluva info edastatakse vastavale ametkonnale.

Tegeliku töösuhte varjamine

Tegeliku töösuhte varjamine on näilik olukord ettevõtete vahelisest teenuse osutamisest, et vähendada tööjõumaksude tasumist või hoida nende tasumisest kõrvale.

Eelkõige võib tegeliku töösuhte varjamisele viidata olukord, kus ettevõte soetab teenuseid äriühingult, millel on samad juhatuse liikmed/omanikud või mille juhatuse liige/omanik on sama ettevõtte praegune või endine töötaja ning kui sellised tehingud on regulaarsed.

Maksukohustus tekib ka siis, kui luuakse näilik olukord äriühingute vahelisest teenuse osutamisest, et hoida kõrvale tööjõumaksude tasumisest või vähendada maksude tasumist.

Kuidas mõne küsimusega kindlaks teha, kas ettevõtte tehingutes võib esineda tegeliku töösuhte varjamist

• Kas teete tehinguid seotud ettevõttega (sama juhatuse liige või on teenuse osutaja teie praegune või endine töötaja)?
• Kas tehingute sisuks on teenuse osutamine?
• Kas tehingud on regulaarsed?

Kui vastus nendele küsimustele on „jah", siis võib teie tehingutes esineda tegeliku töösuhte varjamist ning parema selguse saamiseks tuleks üle vaadata tehingute sisu ning pöörata tähelepanu järgmistele asjaoludele.

• Kes on tegelik teenuse osutaja?
• Kas seejuures on oluline töösoorituse saamine just konkreetselt füüsiliselt isikult?
• Kuivõrd iseseisev on oma tegevuses teenuse osutaja?