"Eraisikud, ettevõtted, omavalitsused ja riik vajavad maade hinna kohta õiget infot, et tehingud ja maksustamine saaksid toimuda maa väärtusega kooskõlas. Järgmine maa hindamine viiaksegi läbi 2022. aastal ning uued maahinnad hakkavad kehtima 2024," kirjutas Liivik rahandusministeeriumi blogis.
Tema sõnul säilib seaduses kodualuse maa maksuvabastus nii, nagu see 2012. aastal kehtestati.
Kodualuse maa maksuvabastust hoopis laiendatakse maadele, mis on nii elamu- kui ärimaa otstarbega üheskoos,
märkis Liivik.
"See tähendab, et kui kortermaja esimesel korrusel asub näiteks äripind, siis seaduse vastuvõtmisel ei pea selle maja korteriomanikud alates 2024. aastast ärimaa osa eest enam maamaksu maksma. See muudatus mõjutab umbes 9700 kodu," tõdes ta.
Liivik tõi välja, et maks laekub täielikult omavalitsuste eelarvesse ja iga volikogu kehtestab tulevikus kolm maksumäära – elamu- ja õuemaale; metsa-, põllu- ja rohumaale; ning äri- ja tootmismaale.
"Omavalitsused on lubanud maamaksu esialgu palju mitte tõsta. Selle tulevikus liiga suureks muutumise vältimiseks vähendatakse maksimaalseid määrasid 2,5–5 korda," märkis Liivik.
Juhataja selgitas, et kui maatüki hind on 20 aasta jooksul keskmisest kiiremini kasvanud, tuleb appi piirang – ühegi maaomaniku maks ei saa kerkida rohkem kui 10 protsenti aastas. "Igal juhul saavad maksumuutused olema enamjaolt väikesed ja mõnel juhul võib maamaks isegi väheneda," lisas ta.
"Paljudele on heaks uudiseks seegi, et maa maksustamishind on aluseks ka tehnovõrkude talumistasude määramisel, mis tähendab, et 2024. aastast hakkavad maaomanikud saama oma maal asuvate tehnovõrkude ja rajatiste eest praegusest kõrgemat talumistasu," märkis Liivik.
Tema sõnul viib maa hindamise läbi maa-amet, kes hindab ära kõik maatükid Eestis, mida on maakatastris praegu registreeritud üle 753 000. "Lisaks on kinnisvaraturu analüüsimiseks ameti käsutuses enam kui miljoni kinnisvaratehingu andmed," tõi Liivik välja.
