1. Üldist
2. Esinemistasu
3. Töötasu
4. Teenustasu
5. Majutus- ja transpordikulu
6. Maksulepingute mõju topeltmaksustamise vältimisel
7. Tulumaksu kinnipidamine mitteresidendi tasult
8. Tõendamine
9. Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaksed
10. Kompleksnäited esinemistasu tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustamisest

1. Üldist

Selgituste eelduseks on, et tulu saajaks on mitteresident. Füüsilise isiku residentsuse määramise juhendist saate abi residentsuse määramisel.

Selles juhendis loetakse kunstnikuks artisti või meelelahutajat, kes saab tasu avaliku esinemisega seoses (näiteks esineja teatris, kontserdil, raadios, televisioonis, filmis jne) ning seega on oluline, et kunstnik ise oleks avalik esineja. Kunstnikuks ei loeta siin näiteks maalikunstnikut tema tööde näitusel esitamise tõttu, lektorit koolitusel ega lavastajat, operaatorit jne.

Selles juhendis loetakse sportlaseks isikut, kes saab tasu Eestis toimunud võistlusel või muul meelelahutusüritusel avaliku esinemisega seoses. Tegemist võib olla mistahes spordialaga, nt kergejõustik, jalgpall, kulturism, kriket, bridю, piljard, golf jne.

Juhime tähelepanu, et juhendis antakse üldiseid selgitusi ning konkreetsed asjaolud võivad maksustamist mõjutada.

 
2. Esinemistasu

Mitteresidendist kunstnikule või sportlasele tema Eestis esinemisega seotud tasu või seoses tema teoste Eestis esitamistega makstud tasu maksustatakse Eestis tulumaksuga tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 29 lõike 10 kohaselt.

Nimetatud säte kohaldub tulumaksuga maksustamisel olenemata sellest, kas saaja on sõlminud töölepingu, võlaõigusliku lepingu või tegutseb füüsilise või juriidilise isikuna või muul viisil. Esinemistasu maksustamisel on oluline, kas isik ise on ja esineb Eestis (kaasa arvatud juhul, kui esinemine kantakse üle televisioonis, raadios, internetis. Viimastel juhtudel tekib esineja tasu maksustamise alus ainult seetõttu, et esinemise jäädvustamine, filmimine või salvestamine toimus Eestis). 

Esinemistasu maksustamine ei sõltu Eestis viibitud päevade arvust, kindla asukoha tekkimisest, ega sellest, kas saaja on registreeritud ettevõtjana. Oluline on, et esinemine oleks toimunud Eestis, kasvõi osa päevast.

Tulumaksuga maksustatakse see osa tasust, mis on otseselt seotud esinemisega Eestis.

Väljamakse tegija on kohustatud mitteresidendile tehtud maksustatavalt väljamakselt tulumaksu kinni pidama, mitteresident ise deklaratsiooni esitama ei pea.

Kinnipeetava tulumaksu määr eelkirjeldatud esinemistasult on 10% (TuMS § 41, 43), kui maksuleping ei näe ette soodsamaid maksustamisreegleid (vaata punkti 6).

Füüsilisele isikule tehtud väljamakselt peetakse tulumaks kinni brutosummalt, millest on maha arvatud töötuskindlustust seaduse (edaspidi TKS) alusel kinnipeetud töötuskindlustusmakse (TuMS § 42 lg 5). Muid Eestis toimunud tegevusega kaasnevaid kulusid tulumaksu kinnipidamisel arvesse ei võeta.

Ettevõtlusega (esinemisega) seonduvaid dokumentaalselt tõendatud kulusid on esineja tasust võimalik maha arvata juhul, kui mitteresidendist esineja tegutseb ettevõtjana ning füüsiline isik on kantud ettevõtjana Eesti äriregistrisse või on registreeritud püsiva tegevuskohana ning esitab ise tuludeklaratsiooni vormil E1.

Tulumaksu ei peeta kinni kui väljamakse tehakse:

• äriregistrisse või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjale ning väljamakse on saaja ettevõtlustulu
• mitteresidendi Eestis registreeritud püsivale tegevuskohale.

Mitteresidendist kunstnikule, sportlasele või ettevõtjale makstav tasu võib maksustamise mõistes olla ka litsentsitasu (näitus, filmi näitamine, etendus, installatsioon, logo kasutamine jne), mida maksustatakse TuMS § 29 lg 6 punkti 4 alusel ning kinnipeetava tulumaksu määr on 10%. 

Kui mitteresident viibib esinemise ajal väljaspool Eestit, siis saadud tasu tulumaksuga ei maksustata ning väljamakset Eestis ei deklareerita isegi juhul, kui väljamaksja on Eestist.
 

3. Töötasu

Mitteresidendi tasu, mida ei loeta esinemistasuks ja mida saadakse töötamise eest töölepingu alusel, maksustatakse Eestis tulumaksuga juhul, kui töö toimub Eestis (TuMS § 29 lg 1) ning väljamaksja on Eestist.

Seega, kui Eesti äriühing võtab tööle mitteresidendi, kes täidab oma tööülesandeid Eestis, maksustatakse nimetatud töötasu tulumaksuga Eestis, vaatamata töö tegemiseks kulunud päevade arvule.

Tulumaksu makstakse kinnipidamise teel. Kinnipeetava tulumaksu määr töölepingu alusel saadud tasust on 21% (TuMS §-d 41 ja 43). Väljamakselt arvatakse enne tulumaksu arvutamist maha kinnipeetud töötuskindlustusmakse.

Kui mitteresident viibib töötamise ajal väljaspool Eestit, siis saadud tasu tulumaksuga ei maksustata ning mitteresidendile tehtud väljamakset Eestis ei deklareerita.

 
4. Teenustasu

Kui mitteresident osutab Eestist teenuseid, mille eest makstavat tasu ei saa lugeda esinemistasuks, maksustatakse Eestis tulumaksuga tasu, mida mitteresident saab töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel Eestis teenuse osutamisest (TuMS § 29 lg 1), olenemata Eestis viibitud päevade arvust. 

Mitteresidendi teenustasu võib Eestis maksustada olenemata sellest, kas mitteresident on Eestis füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse kantud või välisriigis ettevõtjana registreeritud, oluline on, et teenus oleks osutatud Eestis. Eestis osutatud teenuse eest saadud tasu maksustatakse Eestis olenemata sama tasu tulumaksukohustusest välisriigis. Topeltmaksustamise vältimise tagab residendiriik. 

Kinnipeetava tulumaksu määr teenuse eest võlaõigusliku lepingu alusel saadud tasust on 21%. Kui teenustasu on esinemistasu (juhendi punkt 2), peetakse tulumaks kinni määraga 10% (TuMS §-d 41 ja 43). 

Kui mitteresident viibib teenust osutades välisriigis, siis Eestis väljamakset tulumaksuga ei maksustata ning tasu ei deklareerita. 

Mitteresidendist kunstniku või sportlase tegevus Eestis võib olla ettevõtlus.

Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulust arvatakse maha ettevõtlusega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud (TuMS 6. ptk) juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja on registreeritud ettevõtjana Eesti äriregistris. Kui mitteresident on äriregistrisse või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjana, ei peeta talle tehtud väljamaksetelt tulumaksu kinni, kui väljamakse on saaja ettevõtlustulu. Füüsilisest isikust ettevõtja deklareerib Eestis saadud ettevõtlustulu ja ettevõtlustulust tehtavad lubatud mahaarvamised ise deklaratsioonivormil E1.

Ettevõtlustulu, millest on maha arvatud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud kulud, maksustatakse tulumaksuga 21%-lises määras.

5. Majutus- ja transpordikulu

5.1. Töölepinguline suhe

Töölepingulise suhte puhul lähtutakse majutuskulude katmisel samadest põhimõtetest, mis residendist töötaja puhul. Kui tööandja katab töötaja elamiskulud, on tegu erisoodustusega. Kui tööandja katab töötaja tööga seonduvad täiendavad majutuskulud (nt lähetus, tavapärasest töökohast töö tõttu eemal ööbimise kulu), on tegu tööandja ettevõtlusega seotud kuludega.

Sama põhimõte kehtib ka transpordikulude puhul.

Erisoodustuse tekkimisest majutus- ja transpordikulude katmisel loe lähemalt siit.

5.2. Võlaõiguslik suhe

Kui majutus- ja transpordikulu pole võimalik eraldi tasust välja tuua, maksustatakse seda töö-, teenus- või esinemistasuga sarnaselt.

Kui aga võlaõiguslikus lepingus on tellija poolne majutus- ja transpordikulude katmine eraldi kokku lepitud ning nende kulude katmine on eelkõige tellija huvides, loetakse need tellija ettevõtlusega seotud kuludeks.

Näiteks on kontserdile esinema tellitud artist, kelle Eestisse sõidu ja majutamise maksab kinni tellija, sest vastasel juhul antud artist esinema ei tulekski. Selline transpordi- ja majutuskulu on eelkõige ettevõtjast tellija huvides, sest nende kulude kandmata jätmisel jääks ära ka plaanitav kontsert.

Juhul kui võlaõiguslik suhe on pikaajaline ning sisult sarnane töölepingulise suhtega, võib tekkida olukord, kus sellised kulud loetakse töötaja elamiskulude ja tööle-kojusõidu kuludeks.
 

6. Maksulepingute mõju topeltmaksustamise vältimisel

Eesti on sõlminud paljude välisriikidega kahepoolsed tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingud (edaspidi maksuleping), mis jagavad riikide õigusi üle piiri toimuvate tehingute maksustamisel ning aitavad vältida topeltmaksustamist.

Kui mitteresidendi residendiriigiga on kehtiv maksuleping, võib see mõjutada mitteresidendi maksukohustust Eestis. Sel juhul peab lähtuma konkreetse riigiga sõlmitud maksulepingu sätetest, kuid allpool on selgitatud üldiseid põhimõtteid. Välisriigis võetakse Eestis makstud tulumaks topeltmaksustamise vältimisel arvesse, vähendades maksukohustust välisriigis.

Eesti ja välisriikide vahel sõlmitud ning kehtivate maksulepingute nimekirja ja terviktekstid leiate Maksu- ja Tolliameti kodulehel siit.

Maksulepingute maksuvabastuste ja -vähenduste saamiseks Eestis esitab mitteresident väljamaksjale välisriigi maksuhalduri kinnitatud residentsuse tõendi.

Eesti tulumaksuseaduse alusel maksustatav mitteresidendi tulu, mis on maksulepingu alusel Eestis maksust vabastatud, deklareeritakse Eestis, märkides tuludeklaratsiooni vormile A1 tulumaksu summaks 0 ning residentsuse tõendi kuupäeva.

6.1. Maksulepingute mõju esinemistasule

Maksulepingute kohaselt maksustatakse esinemise eest saadud tasu Eestis. Kunstniku mõiste on määratlemata, kuid maksulepingutes viidatakse meelelahutajana teatris, filmis, raadios, televisioonis või mujal esinemise eest või muusiku või sportlasena tegutsedes saadud tasule. Esinemistasu sätted kohalduvad ka artistidele ja sportlastele, kes esinevad kollektiivina (orkester, koor, jalgpallimeeskond jne) ning juriidilistele isikutele, kes saavad tasu esinejate nimel. Esinemiseks maksulepingu mõistes ei loeta näiteks lektori esitlust konverentsil või koolitusel ega esinemiste haldus- ning abipersonali, kaamera operaatori, lavastaja, filmidirektori, koreograafi, tehnilise personali tegevust ega transporditööd.

Maksulepingute esinemistasu artiklit kohaldatakse vaatamata töötasu või äritegevuse maksustamist reguleerivatele artiklitele.

Konkreetses maksulepingus võib esinemistasu maksustamisele Eestis olla erinevaid piiranguid, seda näiteks riigi või kohaliku omavalitsuse vahenditest rahastatava tegevuse korral. 

Albaania, Armeenia, Aserbaidюaani, Austria, Belgia, Iiri, Kasahstani, Luksemburgi, Läti, Malta, Mani saare, Moldova, Portugali, Rumeenia, Serbia, Singapuri, Slovaki, Sloveenia, Türgi ja Ukraina maksulepingute korral esinejate residendiriigi või esinemise riigi või mõlema riigi või kohaliku omavalitsuse vahenditest kaetud esinemistasule kohaldatakse ainult esineja residendiriigi sätted, Eestis seda tasu ei maksustata. Seega eelpool nimetatud riikide puhul ei maksustata Eestis esinemistasu ka juhul, kui rahastamine on Eesti riigi või kohaliku omavalitsuse vahenditest.

Näide 1
Kui Läti loometöötaja või sportlase esinemist rahastatakse täielikult või põhiliselt Eesti, Läti või mõlema riigi või kohaliku omavalitsuse vahenditest, maksustatakse tulu ainult loometöötaja või sportlase residendiriigis ehk Lätis.

Ameerika Ühendriikide, Bulgaaria, Hiina, Hollandi, Itaalia, Kanada, Makedoonia, Poola, Saksamaa, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa ning Ungari maksulepingute kohaselt, kui Eestis esinevad välisriigi residendid, kelle esinemine rahastatakse esinejate residendiriigi või kohaliku omavalitsuse arvel, maksustatakse esinejate esinemistasu ainult residendiriigis.

Näide 2
Eesti ja Bulgaaria vahel sõlmitud maksulepingu art 16 lõike 3 kohaselt, kui meelelahutaja või sportlane saab tulu Eestis toimuvast tegevusest, mida rahastatakse üle 60 protsendi Bulgaaria riigi, kohaliku omavalitsusüksuse või Bulgaaria riigi tunnustatud heategevusliku organisatsiooni vahenditest, maksustatakse esinemistasu ainult Bulgaarias.

Islandi, Leedu, Norra, Rootsi, Soome ja Taani maksulepingute korral kohalduvad esinejate residendiriigi või kohaliku omavalitsuse vahenditest kaetud esinemistasule maksulepingu teiste artiklite sätted.

Näide 3
Kui Soome residendist kunstniku või sportlase tegevust Eestis finantseeritakse täielikult või põhiliselt Soome riiklikest fondidest või tema kohaliku omavalitsuse poolt, maksustatakse esinemistasu vastavalt kas maksulepingu 7., 14. või 15. artikli sätetele.

Maksulepingutes on veel erilisi sätteid, näiteks on Ameerika Ühendriikide maksulepingus seatud summaline piirang tulu maksustamisele Eestis.

Näide 4
Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahel sõlmitud maksulepingu art 17 lõike 1 kohaselt on Eestis esinevate kunstnike ja sportlaste esinemistasu Eestis maksust vabastatud juhul, kui esinemistasu brutotulu suurus ei ületa maksuaastal $ 20 000.

Art 17 lõike 3 kohaselt ei maksustata Eestis esinemistasu, mida saadakse Ameerika Ühendriikide residendist kunstniku või sportlase Eestis toimuvast tegevusest, kui seda finantseeritakse täielikult või põhiliselt Ameerika Ühendriikide riiklikest, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse fondidest. Sel juhul maksustatakse tulu ainult Ameerika Ühendriikides, kus kunstnik või sportlane on resident.

On maksulepinguid, kus on veel erinevaid sätteid (Iisrael, Lõuna-Korea, Šveits, Tšehhi).

6.2. Maksulepingute mõjust töötasu maksustamisele

Maksulepingute kohaselt  maksustatakse Eestis reeglina teise riigi residendi Eestis toimunud töö eest saadud tasu. Kui väljamaksja on Eestist või kui mitteresidendist tööandja tegutseb Eestis püsiva tegevuskoha kaudu, ei piira Eestis maksustamist siin viibitud päevade arv.

Välisriigi tööandja puhul maksustatakse mitteresidendi töötasu Eestis juhul, kui töötaja viibis Eestis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Sel juhul maksustatakse tasu alates esimesest päevast, st ka nende 183 päeva eest. Kui mitteresidendile tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid tegevale isikule ei saanud olla teada, et mitteresidendi Eestis viibimine kestab nii kaua, on mitteresident ise kohustatud saadud tulu deklareerima ning tasuma tulumaksu. Väljamakse tegija ei pea sel juhul hakkama tagantjärgi deklaratsioone muutma.

6.3. Maksulepingute mõjust teenustasu maksustamisele

Maksulepingute kohaselt maksustatakse teise riigi residendi Eestis äri- või kutsetegevusest saadud tasu Eestis ainult juhul, kui see saadud Eestis teenuse osutamisest läbi kindla asukoha või püsiva tegevuskoha või piisavalt pika perioodi jooksul (näiteks 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul).

 7. Tulumaksu kinnipidamine mitteresidendi tasult

Mitteresidendi Eestis maksustatavalt tulult tasutakse tulumaks reeglina kinnipidamise teel. Väljamakse tegija on tulumaksu kinnipidajana kohustatud mitteresidendist saajale tehtud tulumaksuga maksustatavalt väljamaksetelt tulumaksu kinni pidama.

Tulumaksu määr töö või teenuse eest töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel saadud tasust on 21%, esinemistasult peetakse kinni tulumaks määraga 10% (TuMS §-d 41 ja 43).

Füüsilisele isikule tehtud maksustatavad väljamaksed deklareeritakse vormi TSD lisas 2, juriidilisele isikule tehtud väljamaksed vormi TSD lisas 3.

Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud kandma kinnipeetud tulumaksu üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks (TuMS § 40 lg 4, pangakontode numbrid leiate siit: Tulude kontod), samaks tähtpäevaks Maksu- ja Tolliametile esitatud maksudeklaratsiooni TSD lisade 2 või 3 alusel. Deklaratsiooni vormid leiate Maksu- ja Tolliameti koduleheküljelt rubriigist Blanketid ja vormid.

Vormi TSD lisal 2 ja 3 märgitakse mitteresidendi identifitseerimiseks registrikood Eestis, mis on isikukood Eestis või selle puudumisel Maksu- ja Tolliameti poolt väljastatud registrikood, viimane ka juriidilise isiku korral. Mitteresidendi registrikoodi Eestis ning mitteresidendi residentsustõendit on võimalik kontrollida Maksu- ja Tolliameti kodulehel või e-maksuamet/e-tolli esilehel. 

Kui tulumaks on väljamakse tegemisel õigesti kinni peetud, ei ole saajal kohustust ise tuludeklaratsiooni esitada. 

Kui mitteresident saab tasu isikult, kes ei ole tulumaksu kinnipidaja (näiteks mitteresidendist väljamaksja või füüsiline isik), deklareerib mitteresidendist saaja maksustatava tulu ise deklaratsioonivormil A1 või E1.

Eesti äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või Eestis registreeritud püsiv tegevuskoht peab alati esitama deklaratsiooni vormil E1, ka juhul, kui tulumaks on kinni peetud või maksustatav tulu puudus. 

Mitteresidendist füüsiline isik, kes on registreeritud Eesti äriregistris ettevõtjana, on kohustatud igal juhul (ka siis, kui maksustatavat tulu ei teki) esitama tuludeklaratsiooni vormil E1.

8. Tõendamine

Mitteresidendi topeltmaksustamine välditakse tema residendiriigis, võttes arvesse Eestis makstud tulumaksu või vabastades Eestis maksustatud tulu maksustamisest residendiriigis, olenevalt residendiriigi seadustest.

Mitteresident, kellele tehtud väljamakselt on Eestis makse kinni peetud ja tasutud, võib saada väljamaksjalt tõendi (vorm TSM1 või TM1), mille võib esitada oma koduriigis Eestis tasutud maksude tõendamiseks ning topeltmaksustamise vältimiseks. Kui mitteresident on esitanud Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni ise, võib ta esitada taotluse maksuhalduri kinnitatud koopia saamiseks. Maksu- ja Tolliameti Põhja teenindusbüroos kinnitatakse vajadusel ka Eestis deklareeritud tulusid välisriigi sobivatel vormidel, et vältida saaja topeltmaksustamist koduriigis.

9. Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaksed

Lisaks tulumaksule maksustatakse aktiivsest tegevusest (töötamine, ettevõtlus) saadud tulu ka sotsiaalmaksuga. Seejuures tuleb meeles pidada, et sotsiaalmaksu siseriiklik regulatsioon erineb tulumaksu regulatsioonist, samuti ei reguleeri sotsiaalmaksu maksulepingud.

Sotsiaalmaksuseaduses (edaspidi SMS) ei ole sellist maksuobjekti nagu kunstniku või sportlase esinemistasu eraldi nimetatud, samas on see sotsiaalmaksuga maksustatav, kuna tegemist on aktiivsest tegevusest saadud tuluga. Seega maksustatakse esinemistasu kui palagatulu, teenustasu või ettevõtlustulu, olenevalt poolte vahel sõlmitud lepingu sisust. Ning Eestis esinevale mitteresidendist kunstnikule või sportlasele kohalduvad teiste isikutega sarnased sotsiaalmaksuga maksustamise reeglid.

Tegevuse ajaline kestus iseenesest ei mängi sotsiaalmaksuga maksustamisel rolli. Sotsiaalmaksuseadus seab mitteresidentide maksustamisel peamiseks kriteeriumiks selle, kus asub töö tegemise koht. SMS § 2 lõikes 2 on maksuobjektiks nimetatud füüsilise isiku tulu, mis on saadud töötamisest või teenuse osutamisest töölepingu, võlaõigusliku lepingu või seaduse alusel. Samas §-s 3 on Eestis sotsiaalmaksust vabastatud mitteresidendile makstud töötasud, kui töö tegemise koht asub välisriigis (p 7) ja tasud, mida makstakse mitteresidendile, kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana välisriigis ja tõendab, et sellelt tasult makstakse sotsiaalkindlustusmaksu või -makseid välisriigis (p 12). Samuti ei maksustata SMS §-s 3 nimetatud tasusid töötuskindlustusmaksega.

Seega, kui mitteresident teeb tööd Eestis (kas või lühiajaliselt), siis on väljamakse tegija üldreeglina kohustatud maksma mitteresidendile makstud tasult sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmakse ning kinni pidama töötaja töötuskindlustusmakse.

Kui Eesti on sõlminud välisriigiga sotsiaalkindlustuslepingu, siis selle riigi elanikule tehtud väljamaksete sotsiaalmaksuga maksustamisel tuleb lähtuda lepingust.
Eestil on sotsiaalmaksu reguleerivad sotsiaalkindlustuslepingud sõlmitud Ukraina ja Kanadaga. Samuti kohaldatakse Eesti Vabariigi territooriumil Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse koordineerimisreegleid, mis tagavad võõrtöötajate sotsiaalse kaitse sotsiaalkindlustuse valdkonnas, et vältida isikute piiriülese liikumise korral sotsiaalkindlustuse alt välja jäämist või topeltkindlustust.

Alates 1. maist 2010 reguleerivad EL-i töötaja sotsiaalkindlustust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 883/2004 „Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta” (edaspidi põhimäärus) ja selle rakendusmäärus nr 987/2009, mis asendasid seni kehtinud EL-i Nõukogu määruseid nr 1408/71 ja 574/72. Põhimääruse alusel määratakse kindlaks, millise EL-i liikmesriigi seadusandlust tuleb kohaldada, kui on tegu isiku töötamisega vähemalt kahes riigis. Põhimääruses on sätestatud, et Euroopa Ühenduse sees liikuvad töötajad alluvad üksnes ühe liikmesriigi õigusaktidele ja selleks riigiks on üldreeglina riik, mille territooriumil isik töötab.

Seega, kui mitteresident teeb tööd Eestis, siis makstakse tema eest sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseid Eestis.

Antud üldreegel on analoogiline sotsiaalmaksuseaduse regulatsiooniga, kuid sotsiaalkindlustuslepingud ja EL-i sotsiaalkindlustusalane regulatsioon sisaldavad ka erireegleid, mis vabastavad teatud juhtudel (nt lähetus, töötamine korraga kahes või enamas riigis) mitteresidendi tasud Eestis sotsiaalmaksust. Maksuvabastuse kohaldamiseks peab tasu saav mitteresident esitama väljamakse tegijale Euroopa Majanduspiirkonna riigi pädeva asutuse poolt väljastatud kehtiva tõendi E101 või A1, või Ukraina või Kanada pädeva asutuse garantiikirja. Sellise dokumentaalse tõendi olemasolu korral ei ole väljamakse tegijal sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete tasumise kohustust Eestis. Loe lisaks: Sotsiaalmaksuseaduse kommentaarid .

10. Kompleksnäited esinemistasu tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustamisest

Näide 1. Kui tegemist ei ole esinemistasuga
a) Eesti juriidilise isiku ja Iisraeli lavastaja vahel sõlmitud tsiviilõigusliku lepingu alusel osutab kunstnik Tallinnas ühe nädala jooksul teenust, mille eest makstakse kunstnikule välja netotasuna (pärast maksude mahaarvamist) 1000 eurot. Tasu maksustatakse tulumaksuga (TuMS § 29 lg 1), sotsiaalmaksuga (SMS § 2 lg 2 p 6) ja töötuskindlustusmaksetega (TKS § 40 lg 1 p 1).
Väljamakse brutosumma, millelt peetakse kinni ja arvestatakse maksud ja maksed, on 1302,29 eurot.
Sellelt summalt kuulub deklareerimisele TSD lisal 2 ja maksuhaldurile ülekandmisele: sotsiaalmaks 429,76 eurot, töötuskindlustusmaksed 36,46 eurot (2,8%) ja 18,23 eurot (1,4%) ning tulumaks 21%-lises määras 265,82 eurot (1302,29 - 36,46) x 21%.

b) Eesti juriidilise isiku ja Iisraeli kodakondsusega legaalselt Saksamaal elava lavastaja vahel sõlmitud tsiviilõigusliku lepingu alusel osutab lavastaja Tallinnas ühe nädala jooksul teenust, mille eest makstakse kunstnikule välja netotasuna (pärast Eesti maksude mahaarvamist) 1000 eurot.
Väljamakse tegijale esitatakse Saksamaa pädeva organi poolt väljastatud tõend A1 selle kohta, et isik on jätkuvalt sotsiaalselt kindlustatud Saksamaal (töötab korraga mitmes riigis, sh oluline osa tööst toimub elukohariigis, seega kuulub kindlustamisele elukohariigis).
Eesti juriidilise isiku poolt makstud tasu kuulub sotsiaalkindlustusmaksetega maksustamisele Saksamaal ning Eestis tasutakse ainult tulumaksu.
Väljamakse brutosumma enne tulumaksu mahaarvamist on 1265,82 eurot ja tulumaks 265,82 eurot, mis deklareeritakse TSD lisal 2.

c) Eesti juriidilise isiku ja Saksamaa lavastaja vahel sõlmitud  tsiviilõigusliku lepingu alusel osutab lavastaja Tallinnas ühe nädala jooksul teenust, mille eest makstakse 1000 eurot. Lavastaja tõendab dokumentaalselt, et tema on Saksamaal tegutsev FIE ja lepingus sätestatakse, et saadud tasu on saaja ettevõtlustulu.
Tasu ei kuulu maksustamisele Eestis, kui FIE-l ei teki siin püsivat tegevuskohta ning lavastaja esitab residentsustõendi maksulepingu kohaldamiseks. Isikule makstakse välja 1000 eurot.

Näide 2. Esinemistasu makstakse füüsilisele isikule
a) Orkester sõlmib Soome vioolamängijaga tsiviilõigusliku lepingu esinemiseks Eestis.
Isik saab tasu kogusummas 10 000 eurot (vahetu esinemine, intervjuu ajalehele). Kõik tasu liigid on otseselt seotud esinemisega Eestis, seega kuuluvad maksustamisele tulumaksuga Eestis. Tulumaks peetakse kinni brutosummalt 10%-lises maksumääras ehk 1000 eurot.
Kuna isikul on Soome pädeva asutuse poolt väljastatud vorm A1, ei maksustata tasu Eestis sotsiaalmaksuga ega töötuskindlustusmaksega.
Tulumaks deklareeritakse TSD lisal 2.

b) Orkester sõlmib vioolamängijaga Venemaalt tsiviilõigusliku lepingu esinemiseks Eestis.
Isik saab tasu kogusummas 10 000 eurot (vahetu esinemine, intervjuu ajalehele). Kõik tasu liigid on otseselt seotud esinemisega Eestis, seega kuuluvad maksustamisele tulumaksuga Eestis 10%-lises maksumääras.
Kuna Venemaaga sotsiaalkindlustuslepingut ei ole, peab(vad) väljamakse tegija(d) arvestama makstud tasult sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset 1,4% ning kinni pidama töötuskindlustusmakse 2,8%. Tulumaks peetakse kinni brutosummalt, millest on maha arvatud kinnipeetud töötuskindlustusmakse.
Tulumaks, sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse deklareeritakse TSD lisal 2.

Näide 3. Esinemistasu makstakse juriidilisele isikule
Eesti äriühing maksab esinemistasu 50 000 eurot Venemaalt Eestisse esinema tulnud orkestrile, kes tegutseb juriidilise isikuna.
Esinemistasult peab Eesti äriühing kinni tulumaksu maksumääras 10% ehk 5 000 eurot ja deklareerib  TSD lisal 3.
Kuna Eesti äriühing ei tee väljamakseid füüsilistele isikutele, ei maksta esinemistasult sotsiaalmaksu ega töötuskindlustusmakset. On võimalik, et Venemaa orkester tööandjana muutub Eestis mitteresidendist tööandjaks, mistõttu tekib tal sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse tasumise ja deklareerimise kohustus.