Maksu- ja Tolliamet on juba eelmisest aastast pööranud suuremat tähelepanu internetis kaupu müüvatele eraisikutele, kontrollide tulemusel on tuvastatud registreerimata ettevõtluse kaudu kaupade müüki ligi 91 000 euro eest. Sellelt summalt oli jäetud tulu deklareerimata ligi 16 000 euro ulatuses.

Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik selgitas, et huviorbiidis olid just eraisikud, kes tegelevad erinevates internetiportaalides ja Facebookis mitmesuguste kaupade müügiga, kuid on jätnud ettevõtlusega tegelemise registreerimata ja teenitud tulu deklareerimata.

„Enamus tuvastatud isikuid on olnud noored, kes tihti põhjendavad ettevõtluse registreerimata jätmist teadmatusega. Samas on ka omapärasemaid vabandusi – näiteks ühel puhul oli ettevõtlus jäetud registreerimata põhjusel, et isik ei osanud väidetavalt äriühingule nime valida,“ selgitas Lemendik.

Pärast maksuhalduri poolset sekkumist on suurem osa kontrollitud isikutest teenitud tulu vabatahtlikult juurde deklareerinud või siis oma ettevõtluse registreerinud. Mitmed leheküljed on oma tegevuse ka lõpetanud.

Lemendiku sõnul väidetakse kontrollide käigus tihti, et müüakse isiklikke riideid ja et välisriigist tellitud kaubad on kõik isiklikuks kasutamiseks mõeldud. „Kuid väidete tõendamisega jäädakse pahatihti hätta, eriti kui müüakse uusi riideid või kui tellitud kogused on väga suured, samas kui inimesel ametlikud sissetulekud puuduvad.“

Seaduse kohaselt tuleb füüsilistel isikutel teenitud tulu deklareerida ja tasuda selle pealt ettenähtud maksud ning see kohustus ei sõltu sellest, kas tegemist on regulaarse või ühekordse tuluga ja kas see tulu teenitakse põhitööna või selle kõrvalt ettevõtlusega tegeledes. Kui aga tegevusel on püsivad ettevõtluse tunnused, ei piisa enam lihtsalt tulu deklareerimisest ja isikul tekib kohustus registreerida end äriregistris ettevõtjaks ja müüa kaupu või osutada teenust FIEna või osaühingu kaudu. Näiteks paar korda aastas laadal hobi korras meisterdatud esemete müük ei ole veel selline ettevõtlus, mis äriregistris registreerimist eeldab, kuid millest saadud tulu tuleb sellest hoolimata deklareerida füüsilise isiku tuludeklaratsioonil.

Lemendik lisas, et kui eraisikute puhul on Internetis kauplemise puhul suurimaks probleemiks teadmatus seadustest ja oma kohustustest, siis registreeritud äriühingute puhul on probleemiks käibe varjamine, sest ollakse arvamusel, et internetikaubandus on anonüümsem ja seetõttu käivet lihtsam varjata.

„Selline arvamus ei vasta siiski tegelikkusele. E-kaubanduse kontrolle viiakse läbi süstemaatiliselt ning amet monitoorib netikauplejaid riskipõhiselt – seda nii Facebookis kui ka spetsiaalselt kauba müügile keskendunud lehtedel. Tihedat koostööd teeme ka E-kaubanduse liiduga. Kuna e-kauplemine on järjest kasvav trend üle maailma, pöörab ka maksu- ja tolliamet sellele üha rohkem tähelepanu,“ rääkis Lemendik.

Kui kontrolli käigus selgub, et inimene on teadlikult jätnud tulu deklareerimata, siis alustatakse tema suhtes ka väärteomenetlus. Trahv tulu varjamise eest füüsilisele isikule võib olla kuni 1200 EUR, juriidilisele isikule käibe varjamise eest aga kuni 13 000 EUR.

Möödunud aasta juulikuust on Maksu- ja Tolliametis e-kaubanduse kontrollimiseks moodustatud eraldi töörühm, mis tegeleb vaid selle valdkonnaga, otsides registreerimata ettevõtlusega tegelejaid ja tulude deklareerimata jätjaid. Eraisikutest internetis kauplejad on kontrollide tulemusel juurde deklareerinud ligi 16 000 eurot tulu. E-kaubandusega tegelevatele ettevõtetele määrati juurde deklareerimata makse 45 600 eurot.

E-kaubanduse Liit on koostanud juhise alustavale e-kauplejale: http://e-kaubanduseliit.ee/alustavale-e-kauplejale/.