"Laenude andmine iseenesest keelatud tegevus ei ole ja kui laenu sisu ongi laenu andmine, siis seaduse mõistes probleemi ei ole. Tuleb siiski silmas pidada, et laen eeldab ka turutingimustel intressi maksmist," ütles Maksu- ja Tolliameti pressiesindaja Uku Tampere BNS-ile.
Samas kui aga laen ei ole tegelikult laen, vaid võimalus maksustatava dividendi asemel maksuvabalt intressi maksta, siis on Tampere sõnul tegu maksudest kõrvalehoidmisega. "Maksu- ja Tolliamet on kursis, et tulumaksu maksmise vältimiseks kasutatakse erinevaid skeeme ja sellega tegeleb meie kontrolliosakond. Lõpliku hinnangu saab seega igal konkreetsel juhul anda maksumenetluse käigus," lisas ta.
Kuna kontsernisiseseid laene ei deklareerita ning maksudeklaratsioonidel ja aastaaruannetest on emaettevõttele antud laenud võimalik välja võtta vaid üksikpäringutega ehk teisisõnu süsteemselt analüüsitavat infot pole võimalik välja võtta, siis Maksu- ja Tolliametil ülevaadet ei ole, kui suures mahus või kui palju on Eestis tegutsevad tütarfirmad välisriikide emaettevõtetele laenu andnud.
Finantsteenuseid pakkuva ettevõtte Deloitte sõnul kasutavad paljud rahvusvahelised kontsernid aina tihedamini Eestis tulumaksu vältimiseks ja maksmise edasilükkamiseks kontsernisiseseid laene.
"Kasvava trendina võib välja tuua, et välismaised grupiettevõtted võtavad üha enam oma Eesti tütarettevõtetest kasumit välja laenudena. Ei ole harvad situatsioonid, kus Eesti ettevõte laenab mitmeid aastaid järjest kogu oma kasumi välismaisele grupiettevõttele koheselt peale selle tekkimist," rääkis finantsteenuseid pakkuva Deloitte Advisory AS juhatuse liige Mait Riikjärv BNS-ile.
Suuremate ettevõtete puhul küünivad summad kümnetesse miljonitesse eurodesse. Tagasimakseid Eestisse reeglina ei tehta. "Samal ajal näiteks peab ettevõte aga Eestis oma tegevuse arendamiseks ise pangast laenu võtma. Selliste laenude puhul on oluline analüüsida, kas tegemist on ikka laenuga või hoopis varjatud dividendimaksega," ütles Riikjärv.
