Maksu- ja tolliamet avaldab igas kvartalis kõigi Eesti ettevõtete käibed, makstud maksud ja töötajate arvu. Andmete avalikustamine tekitab probleemi börsifirmade puhul, sest andmete põhjal on võimalik saada aimu ettevõtte käekäigust enne, kui firma on avaldanud ametliku börsiteate, mis seab aktsionärid ebavõrdsesse seisu.

"Börsiettevõtted on hetkel pandud keerulisse seisu, sest ka parima tahtmise juures puudub nendel kontroll selle üle, millal MTA maksukorralduse seadusega ettenähtud infot avalikustab, seaduse kohaselt peavad nad seda tegema hiljemalt igale kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks," ütles Nasdaq Tallinna börsi emitenditeenuste juht Hedi Uustalu BNS-ile.

"Sisuliselt on tekkinud olukord, kus börsiettevõtted peaksid MTA-lt teada saama avalikustamise kuupäeva, et siis ise ette jõuda. Lisaks on ka ebamõistlik eeldada, et börsiettevõtted suudavad oma tulemused nii kiiresti konsolideerida ja avalikustada," ütles Uustalu.

Uustalu sõnul avalikustab MTA andmeid eraldiseisvalt kõigi Eestis asutatud ettevõtete ja tütarettevõtete kohta. Börsiettevõtted koostavad ja avalikustavad konsolideeritud finantstulemuste aruanded ning enamasti on avaldatud andmed tegevusalade kaupa. Siinjuures on oluline rõhutada, et MTA avalikustab andmed ainult Eesti ettevõtete kohta. "Meie teada on erinev ka see, et MTA avalikustab andmed kassapõhiselt. Näiteks aprillis 2017 avalikustatud esimese kvartali tulemused sisaldavad 2016. aasta detsembri ja 2017. aasta jaanuari ning veebruari andmeid. Börsiemitendi poolt avalikustatud esimese kvartali aruanne sisaldab aga tulemusi 2017. aasta jaanuarist märtsini," ütles Uustalu.

"Paljud Eesti börsiettevõtted on aga kontsernid, mille konsolideerimisgruppi kuulub ettevõtteid ka väljaspool Eestit. See tähendab, et MTA andmed ei anna börsiettevõtte finantside kohta terviklikku ülevaadet ning MTA avaldatavaid andmeid sellistel ettevõtetel ei olegi. MTA avalikustatud andmetest emitendi kohta õiglase tervikpildi saamiseks tuleks seega palju vaeva näha ning omada detailset ülevaadet ettevõtte struktuurist ja aruandluse põhimõtetest," ütles Uustalu.

Uustalu sõnul on siseteabe mõiste defineeritud üleeuroopalises turukuritarvituse määruses (MAR) ning selle nõuete täitmise üle teostab Eestis järelevalvet finantsinspektsioon, mitte börs. Emitent peab siseteavet avalikustama võimalikult kiiresti ning tagama avalikkusele kiire juurdepääsu, lisaks peab siseteave olema avalikustatud sellisel viisil, mis võimaldab avalikkusel seda täielikult, täpselt ja õigeaegselt hinnata. "Seda, kas tegemist on siseteabega, peab emitent jooksvalt ja järjepidevalt hindama. Kui emitendi hinnangul on tegemist siseteabega, siis tuleb see MAR-i nõuetest lähtuvalt avalikustada," ütles Uustalu.

"Börsil ei ole selles osas midagi plaanis ja võimalustki ette võtta. MAR-i osas teostab järelevalvet finantsinspektsioon ning kui inspektsioon tuvastab, et emitent on rikkunud info avalikustamise kohustust, siis sellele järgnevad sanktsioonid. Ka suuniste andmine kuulub finantsinspektsiooni, mitte börsi pädevusalasse," ütles Uustalu.