„Meie riigi eesmärk on hea elukeskkond kõikjal Eestis. Selleks peavad aga kohalikel omavalitsustel olema piisavad võimalused,” ütles regionaalminister Piret Hartman.
Minister lisas, et maamaksu seaduse eelnõu eesmärk on parandada kohalike omavalitsuste võimalusi kohaliku elu korraldamisel, sealhulgas vajalike ülesannete täitmisel – hariduse pakkumisel, sotsiaalvaldkonna korraldamisel, ettevõtluse toetamisel. „Eelnõuga tehtavad muudatused aitavad muuhulgas tasandada ka nende kohalike omavalitsuste sissetulekuid, kelle eelarve kasvutempo väheneb kavandatava kohalike omavalitsuste rahastamismudeli tulemusel.”
Eelnõuga nähakse võimalust kohalikul omavalitsusel ise otsustada maamaksu suuruse üle. Muu hulgas soovitakse suurendada 2025. aastal äri- ja tootmismaa maksimaalset maamaksu määra 1,0-lt protsendilt 2,0-le protsendile ja elamumaa maksimaalne määr tõuseb senise 0,5 protsendi asemel 1 protsendile.
Maatulundusmaade määrade vahemikud eelnõuga ei muutu ning jäävad senisele tasemele (täpsem teave maamaksuseaduses).
Samuti on eelnõus välja pakutud maamaksu aastase kasvu piirmäära suurendamine. Praegu on see piir 10 protsenti aastas, 2025. aastal oleks see eelnõu kohaselt 50 protsenti aastas. „Alates 2026. aastast soovime anda omavalitsustele suurema otsustusõiguse ja vähendada riigi piiranguid kohaliku elu üle otsustamisel. Edaspidi kaoks riigi kehtestatud 50-protsendiline piirmäär ning omavalitsused saaksid ise otsustada maksumäära suuruse üle,“ selgitas minister.
Eelnõus nähakse ette, et omavalitsused saavad ise otsustada alates 2026. aasta maamaksu määramisest ka seda, kui suur on nende territooriumil kodualuse maa maksusoodustuse suurus. Omavalitsused võivad jätkata kodusid mitte maksustades. Mõnes omavalitsuses võivad kallimate maade omanikud hakata osaliselt maamaksu tasuma. Näiteks praegu võivad suurte majapidamiste omanikud saada ligi tuhandeeurose kodualuse maa maamaksu vabastuse. Alates 2026. aastast tekib omavalitsustel võimalus need põhimõtted vastavalt piirkonna vajadustele üle vaadata.
Lisaks nähakse eelnõus muudatusena ette, et kohalike omavalitsuste volikogude jaoks nihkub maamaksu määrade muutmise tähtaeg 1. juulilt 1. oktoobriks. Samuti tuleb iga aasta 1. oktoobriks volikogudel otsustada, kas ja millisel määral muutub eesootaval aastal maamaksu kasvu piirang ja kodualuse maa maksusoodustuse.
Kokkuvõte muudatustest
- Alates 2025. aastast suurendatakse elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlviku maksimaalset maksumäära 0,5-lt protsendilt 1,0-le protsendile maa maksustamishinnast.
- Alates 2025. aastast suurendatakse muu maa maksimaalset maksumäära 1,0 protsendilt 2,0 protsendile maa maksustamishinnast.
- 2025. aastast on maamaksu aastase kasvu ühetaoline üleriigiline piirmäär 50 protsenti ja 20 eurot, kui maamaksu summa 50-protsendiline suurenemine on väiksem kui 20 eurot.
- Alates 2026. aasta maamaksu määramisest saavad kohalikud omavalitsused otsustada ise maamaksu aastase kasvu piirmäära protsendi üle (maamaksu summa aastaseks kasvuks võib kehtestada 10 kuni 100 protsenti), võrreldes eelmise aasta maamaksu summaga. Kui kohaliku omavalistuse määratud kasvuprotsendiga on tõus väiksem kui 5 eurot, suureneb maamaks 5 eurot.
- Alates 2026. aasta maamaksu määramisest nähakse ette seaduses sätestatud üleriigiliselt ühtse pindalapõhise kodualuse maa maksusoodustuse asemel summapõhine maamaksusoodustus, mille suuruse otsustab kohalik omavalitsus (vahemikus 5 kuni 1000 eurot).
- Suurendatakse esimese maamaksu makse suurust.
- Sätestatakse volikogudele maamaksu määrade, maamaksu aastase kasvu piirmäära protsendi ja kodualuse maa maksusoodustuste suuruse kehtestamise uus hiliseim kuupäev – 1. oktoober senise 1. juuli asemel.
- Täpsustatakse riigi omandis oleva ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega maa maamaksuvabastuse alust.
