„Maksustamise analüüsi eesmärk on kaitsta rahvatervist ja piirata e-sigarettide ning nendega sarnaste toodete tarbimist. Sama eesmärki teenib praegu kehtiv tubakaaktsiis,“ ütles rahandusminister Sven Sester. „Maksustamise laiendamisega saab takistada seni maksustamata toodete tarbimise kasvu. Tervisekahju vähendamiseks ja alaealiste suitsetamise piiramiseks on oluline kohelda ühtemoodi kõiki tooteid, mida kasutatakse sarnaselt või sarnasel eesmärgil klassikaliste tubakatoodetega.“

Väljatöötamiskavatsuses esitatud muudatused kaotaksid ka ebavõrdse konkurentsi Eesti tubakaturul, kuna e-sigarette seni ei maksustata. Lisaks e-sigarettidele on turule toodud näiteks vesipiibus kasutatavad aurukivid, mida on samuti kavas maksustama hakata.

Rahandusministeeriumi hinnangul oleks otstarbekam maksustada vaid e-sigarettide vedelik ja mitte selle tarbimiseks kasutatavaid seadmeid, nagu ei maksustata ka näiteks isekeeratavate sigarettide filtreid ega paberit või piipu. Võimalike maksupettuste vähendamiseks ja tervisekaitse eesmärgil on parim viis maksustada nii nikotiiniga kui ka ilma nikotiinita e-sigarettide vedelik. Välisriikide kogemusest on juba teada juhtumeid, kui nikotiinivaba vedeliku nime all on müüdud tegelikult nikotiinisisaldusega e-sigareti vedelikke.                                                                                                                                                                                                         

Euroopa Liidu  liikmesriikide seas maksustatakse 2015. aastal e-vedelikke Itaalias (nikotiiniga ja ilma) ja Portugalis (ainult nikotiiniga). Rumeenia alustab ainult nikotiiniga e-vedelike maksustamist 2016. aastal. Ungari planeerib nikotiiniga ja nikotiinita e-vedelike maksustamist 2017. aastast. Läti kavatseb e-vedelikud maksustada 2016. aasta keskel.

Eestis tarbib e-sigarette ligikaudu üheksa protsenti suitsetajatest, kusjuures 58 protsenti e-sigarettide tarbijatest kasutab nikotiiniga vedelikke, 28 protsenti nii ühte kui teist ja vaid 14 protsenti ainult nikotiinita vedelikke, selgub 2014. aasta novembris Turu-uuringute AS-i tehtud küsitluse andmetest. Uudsete tubakatoodete turu maht kasvab. ELi-üleses 2014. aasta uuringus märgitakse, et e-sigarettide esmakordseid proovijaid on enim Prantsusmaal (21 protsenti vastanutest), järgnevad Küpros (17 protsenti) ja Eesti (15 protsenti).

Tuginedes maksu- ja tolliameti andmetele ja riigi eelarvestrateegiale 2016–2019 on oodatav tulu e-sigarettide maksustama hakkamisest kuni 6 miljonit eurot aastas.

Lisaks on väljatöötatava eelnõuga kavas muuta sigarillode ja sigarite maksustamist. Sigaritele ja sigarillodele on kavas kehtestada kahekomponendilise aktsiisimäär, mis koosneb fikseeritud määrast 1000 tüki kohta ja maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Seni on neid maksustatud ainult fikseeritud määraga.

Rahandusministeeriumil on kavas eelnõu välja töötada ja see kooskõlastamisele saata hiljemalt 2016. aasta septembris. Sõltuvalt üleminekuperioodi vajadusest ettevõtjatele on seaduse jõustumise ajaks kavandatud 2017. aasta juuli või 2018. aasta jaanuar.

• Loe eelnõude infosüsteemist alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsust.