"Eesti ei ole kehtestanud ühtegi sellist maksu, mille esmane eesmärk on teenida põlevkivitoodangu pealt riigile tulu. Riik on pidanud seni vajalikuks nõuda põlevkivi kaevandamise ja töötlemise eest vaid keskkonnatasusid," märgib Riigikontroll aruandes.
Riigikontroll märgib, et samas on põlevkivi tarbimine aasta-aastalt aina kasvanud ning selle põhjuseks pole mitte riigisisese nõudluse kasv, vaid põlevkivist toodetud elektri ja õli eksport.
Erinevad mõjuanalüüsid on aga jällegi välja toonud, et keskkonnatasud ei kata ära kõiki tekitatud keskkonnakahjusid ega suuna ettevõtjaid kasutama loodusressursse säästlikumalt. Samuti on riik kasutanud keskkonnatasusid keskkonnakulutuste katmise asemel üha rohkem riigieelarve muude kulutuste katteks.
Riigikontroll rõhutab, et pelgalt põlevkivisektorist laekuvad keskkonnatasud ja nende ümberjagamine riigieelarve üldisteks kuludeks ei taga riigile õiglase omanikutulu saamist põlevkivi kasutamise eest. Tulu ei teki, kuna praegused keskkonnatasud ei kata tegelikku keskkonnakahju ja negatiivsed keskkonnamõjud on jätkuvalt suured.
Põlevkivisektori maksustamise eripära on ka see, et kõige suurema maksukoormusega on tegevusharu, mille kasumlikkus on kõige väiksem. Konkurentsiameti 2013. aasta analüüsist selgub, et põlevkivi kaevandusettevõtte kasumlikkus on 13 protsenti, elektritootmise eeldatav kasumlikkus avatud turul 33 protsenti ja õlitootmise kasumlikkus 83 protsenti.
Erinevalt Eestist maksustavad teised riigid maavarade kasutamist suuremal määral kui tavalist ettevõtlust. Enamasti küsivad riigid ettevõtjatelt maavarade kasutamise eest täiendavat omanikutulu ehk niinimetatud royalty’t.
Kuna õlitootjate plaan on toota aastal 2020 ligikaudu 1,8 miljonit tonni õli, kasvaks eeldatav ärikasum sel juhul 288 miljoni euroni. Juhul kui riik rakendaks ka kõige tagasihoidlikuma arvestuse kohaselt näiteks 25-protsendilist tulumaksumäära õlitootjatele, laekuks riigieelarvesse 2020. aastal 72 miljonit eurot lisatulu, kirjutab riigikontroll.
Riigkontroll märgib ka, et Rahandusministeerium leidis oma tänavu valminud põlevkivi maksustamise analüüsis, et põlevkivi kasutamiselt teenitud tulu maksustamine ei sobi kokku Eesti maksusüsteemi põhimõtetega. Seetõttu peatas valitsus teemaga tegelemise aastani 2016.
Riigikontrolli arvates tuleks põlevkivi ja sellega seotud riigitulu maksustamise küsimused kokku leppida enne 2015. aastat, kuna energeetikat puudutavates arengukavades pole põlevkivi kasutamise maksustamist lahendamata võimalik seada selgeid täidetavaid eesmärke ega tegevusi põlevkivisektori arendamiseks. Samuti vajavad selgust põlevkivi töötlejad, kes kavandavad suuri investeeringuid õlitootmisesse.
