Rahandusministeeriumi asekantsler Tanel Ross selgitas, et praegu
on Euroopa Komisjon pakkunud 2014-2020 finantsraamistikus EL-i
eelarvesse kogutava maksu võimalusena välja finantstehingute maksu ja
EL-i käibemaksu. Euroopa Komisjon algatas tema sõnul finantstehingute
maksu ettepaneku kohta arvamuste kogumiseks ka avaliku konsultatsiooni,
kus kõik isikud, nagu näiteks nii eraisikud, avalikud organid,
juriidilised isikud ja erialaliidud, said oma arvamust avaldada.
Ross rääkis, et rahandusministeerium on eelnevalt nimetatud võimalike
ettepanekute kohta samuti seisukohti välja töötamas ning et praegu on
kogu protsess veel algusjärgus. Selleks kogub ministeerium tema sõnul
tavapäraselt arvamusi kõikidelt oma olulisematelt partneritelt.
"Finantstehingute maksu kohta oleme palunud arvamust Eesti Pangalt,
finantsinspektsioonilt ja turuosalistelt (Eesti Pangaliit, Eesti
Fondihaldurite Liit ning Eesti Kindlustusseltside Liit). Kindlasti
küsime arvamusi mõlematele ettepanekutele ka teistelt ministeeriumidelt.
Esialgsed seisukohad on kavas vormistada septembri lõpuks," lausus ta.
Ross ütles, et üldiselt ei ole rahandusministeerium finantstehingute
maksu kehtestamist toetanud. Viimaste aastate finantskriisi kontekstis
on seda tema sõnul toetanud riigid, kes on pidanud oma eelarvest
pankasid ja erasektorit aitama.
"Ministeerium on seni olnud arvamusel, et finantskriisi jaoks peab looma
eraldi kriisifondi, mis ei oleks seotud riigieelarvega. Kriisist
tingitud finantssektori niinimetatud abistamise vahendid peaksid olema
kogutud eraldi riigieelarvest ning sinna kogutavaid vahendeid tuleks
kasutada sihtotstarbeliselt vaid lahendusmeetmetes. Lähtuda tuleks
Ecofini kriisijäreldustest ning seetõttu on Eesti toetanud suuremat
harmoniseeritust kõikides kriisijuhtimisega seotud valdkondades nagu
äriõigus, lepinguõigus, hoiuste tagamine, pankrotimenetlus ja nii
edasi," rääkis asekantsler.
Ta lisas, et seda seisukohta on eelmise aasta juunis toetanud ka EL-i
nõukogu. "Finantssektorimaksu temaatika peaks olema üks osa
üle-euroopalisest kriisiraamistikust, see tähendab ennetav riskide
võtmist piirava funktsiooniga. Lisaks võib finantstehingute maksubaas
maksu kehtestamisel küllaltki kiirelt muutuda, kui näiteks pangad viivad
osa oma tegevusest üle piirkondadesse, kus sellist maksu ei ole."
Küsimusele, milline on seni olnud Eesti seisukoht EL-i käibemaksu osas,
vastas Ross, et Eesti on alati valmis olnud arutama erinevaid võimalusi
EL-i eelarvesse kogutavate vahendite küsimuses.
"Uus omavahend peab aga vastama kindlatele kriteeriumidele – arvestama
peab piiriülesust, võrdsust ja õiglust, mõju konkreetsetele
valdkondadele, halduskoormust, vahendite piisavust, stabiilsust ning
harmoneeritud baasi olemasolu," ütles ta. "Sarnased eeldused on toonud
välja ka Euroopa Komisjon. Otsus EL-i omavahendi osas peab olema
liikmesriikide poolt ühehäälne, mis tähendab muu hulgas kõikide nende
kriteeriumide täitmist."
Euroopa Komisjon avalikustas ettepaneku EL-i finantsraamistikuks 2014-2020 30. juunil.
BNS
