"Tootjate prognoos 2018. aastaks näitab piirikaubanduse trendi jätkuvat arengut lõunapiiril, samuti negatiivseid mõjusid põhjapiirilt. Rääkides aktsiisidest, siis tänaste maksumäärade juures on laekumised tänavu hinnanguliselt 230 miljonit eurot ning 2019 see kukub veelgi, kuna lisaks ligi 40-protsendilisele Läti piirikaubanduse mõjule kukuvad kolm-neli korda Soome turistide ostud," ütles Härms BNS-ile.

"Nagu näitab Saksamaa-Taani piirikaubanduse kogemus, siis sedavõrd suure aktsiisierinevusega tekitatud piirikaubanduse tagasipööramise ainus võimalus on aktsiisi langetada. Lahendus oleks ühtlustada aktsiisimäärad Lätis kehtivate maksudega selliselt, et kaoks suur hinnaerinevus ja seega inimestel puudub stiimul sinna sõita. Teisalt säiliks nii ka põhjasuunaline müük koos kaasneva maksutuluga," lisas ta.

Rahandusministeerium vähendas esmaspäeval avaldatud kevadises majandusprognoosis aktsiiside 2018. aasta laekumise prognoosi võrreldes eelarvega 46,2 miljoni euro võrra 286,5 miljonile eurole.

"Ministeeriumi esitatud maksulaekumiste prognoos vaatab aktsiisitõusust põhjustatud piirikaubanduse mõjule kahjuks jätkuvalt läbi väga roosade prillide, kajastades pigem soovunelmat kui tegelikku elu Eesti lõuna- ja põhjapiiril. Värskes majandusprognoosis langetati aktsiisilaekumise prognoosi küll 46 miljoni võrra, kuid sellega astutakse sama ekslikku rada mis mullugi, kui prognoosi toodi kahel korral allapoole ning lõplik laekumine kujunes sellegipoolest veelgi madalamaks," märkis Härms.

"Ka tänavu võib prognoosida, et sügisel ootab ees samas mahus ootuste allapoole korrigeerimine. Ja aasta lõpus selgub taaskord, et needki ootused olid liiga optimistlikud," lisas Saku Õlletehase juhatuse liige.

Härmsi hinnangul annaks aga aktsiisilangetamise samm positiivse maksulaekumise kogumõjuks ligi 90 miljonit eurot, millest 52 miljonit oleks aktsiis ja 37 miljonit käibemaks. Tema sõnul kaoks seeläbi ka piirikaubandus, toetataks turismi- ja kaubandussektorit ning siinseid tootjaid.

"Praeguste valikute juures on kõige suurem kaotaja ikkagi riik. Kahjuks paistab poliitikas tunda andvat mentaliteet, et kuna majandusel läheb kokkuvõttes väga hästi, võib selliseid vigu ja riigieelarvelisi alalaekumisi lubada," ütles Härms.

Kolmapäeval avaldatud sotsiaalministeeriumi tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlusuuringust ilmnes, et viimase 12 kuu jooksul naaberriikidest odavamat alkoholi ostnud 39 protsenti vastanutest. 29 protsenti inimestest on toonud alkoholi kaasa muul eesmärgil naaberriigis reisil viibides või on palunud kellelgi teisel endale alkoholi tuua.

Spetsiaalselt odavama alkoholi järele on naaberriiki reisinud 10 protsenti inimestest. Odavama alkoholi järele reisivad pigem sagedasemad alkoholitarbijad, valdavalt Lääne- või Lõuna-Eesti elanikud. Samas selgus uuringust, et 77 protsenti Eesti inimestest, sõltumata vahemaast, selleks spetsiaalset reisi ette ei võtaks.