Võrreldes 2009. aastaga kasvas 2010. aastal reservi maht turuväärtuses ligi 6 protsenti ehk 18,4 miljoni euro (288 miljoni kroon) võrra, neljandas kvartalis suurenes reservi maht 1,6 miljonit eurot (26 miljonit krooni).
Aastaga on stabiliseerimisreservi seaduse alusel laekunud 16,8 miljonit eurot (263 miljonit krooni), sellest kasumieraldised Eesti Pangalt moodustavad 11 miljonit eurot (171,4 miljonit krooni) ja maa erastamise järelmaksed 5,8 miljonit eurot (91,4 miljonit krooni). Neljandas kvartalis laekus järelmaksetena 1,5 miljonit eurot (24 miljonit krooni).
Reservi realiseeritud kasum eelmise aasta lõpu seisuga moodustab 4,7 miljonit eurot (74 miljonit krooni) ja realiseerimata kasum 3,8 miljonit eurot (58,7 miljonit krooni). Stabiliseerimisreservi neljanda kvartali tulususeks kujunes 0,13 protsenti ning aastaseks tulususeks 0,53 protsenti. Neljanda kvartali tulemust mõjutas eelkõige võlakirjaturgudel toimunud mõõdukas hindade langus.
Reservi finantsvahendite paigutamisel lähtutakse reservi nõukogu poolt heakskiidetud konservatiivsest investeerimisstrateegiast, mille eesmärgiks on tagada eelkõige finantsvahendite väärtuse säilivus ning garanteerida kõrge likviidsus. Eesmärkides kolmandal kohal on tulu teenimine.
Reservi vahendid on investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse (80,5 protsenti paigutuste struktuurist) ja krediidiasutuste võlakirjadesse ning hoiustesse (18,1%). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Saksamaa (19,5%), Hollandi (15,5%) ja Prantsusmaa (14%) valitsuste võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 81,9% ja hoiused 18,1%.
Rahandusministeerium
