Ettevõtte tulemuste raporteerimine
Raporteerimise seisukohast võib ettevõtted jagada kaheks – need, kes saavad numbrid lukku alles kaks-kolm kuud peale perioodi lõppu ning need, kes raporteerivad tulemusi kahe nädala jooksul. See jaotus ei sõltu enamasti ettevõtte suurusest või ärisektorist. Millest see sõltub ja mida saab juht teha selleks, et otsused võetaks vastu värskeima info põhjal?
Ressurss
Hilises raporteerimises ei ole tavaliselt süüdi finantspersonal. Pigem on asi töövahendites ja korralduses. Küsige oma raamatupidajatelt, mida ja kuidas nad teevad ning mis võtab raporteerimisel kõige rohkem aega. Nii saate tuvastada ebaefektiivseid kohti, mida tuleks muuta. Tänapäeva tehnoloogilised lahendused võimaldavad tegevusi automatiseerida ning manuaalset tööd oluliselt vähendada.
Selleks et töökorraldus kiiremale raporteerimisele kaasa aitaks, on samuti sobivaid lahendusi. Kui raamatupidajad ei tea, et midagi saab teisiti teha või neil pole lahenduste otsimiseks aega ja tuge, siis ka midagi ei muutu. Juhi roll on töötajaid lahenduste otsimisel juhtida, toetada ja inspireerida või leida keegi, kes seda teeks. Muutustega kaasneb sageli täiendav aja- ja finantskulu, kuid kulu võib olla veelgi suurem, kui äriotsuseid tehakse aegunud andmete põhjal.
Andmete täpsus
Finantsandmed saavad olla kas äärmiselt täpsed või kiiresti raporteeritavad. Oluline on leida kuldne kesktee. Ilmselt on nii mõnigi juht oma finantspersonalilt kuulnud, et aruanne pole veel valmis, sest nad ootavad täiendavaid andmeid või kinnitusi. Raamatupidaja jaoks on iga number oluline. Üldise finantsülevaate ja otsuste seisukohast ei ole aga igal üksikul näitajal sageli suurt kaalu. Esiteks võib puuduvate näitajate leidmiseks kasutada varasemate perioodide tulemustel põhinevaid raamatupidamishinnanguid. Teiseks on mõttekas kehtestada olulisuse määrad ja tähtajad, millest raporteerimisel lähtuda. Suurt rolli mängib selles avatud suhtlus finantspersonaliga.
Mõtlemisviis
Kõik on kinni mõtlemises. Kui töötajad on veendunud, et perioodi finantsandmeid ei ole võimalik kahe nädalaga kokku saada, siis see ei olegi võimalik. Sellist mõtlemist põhjustavad lihtsad asjad. Lisaks eespool mainitud ressursile ja andmete täpsusele võib põhjuseks olla hirm. Hirm muutuste, töökoormuse kasvu ja töökoha kaotamise ees. Juht peab töötajate hirmud välja selgitama ja leidma võimalused neist üle saamiseks.
Selleks, et maailm muutuks, tuleb alustada iseendast. See kehtib ka ettevõtte raporteerimisprotsessi kiiruse puhul. Kui aruandlus ei valmi soovitud ajaks, peab juht esmalt kaaluma, mida saab tema teha selleks, et olukord muutuks. Kui aega või teadmisi napib, võib pöörduda nõustajate poole. Praktika näitab, et andmeid on võimalik saada kahe kuu asemel kokku hoopis kahe nädalaga.
