"Selle aasta jooksul on räägitud väga erinevatest maksumääradest, aga tõsiasi on see, et eile paika pandud maksumäärad on Euroopa kõrgeimad. Olukorras, kus Eestis on ka toidu käibemaks üks kõrgemaid Euroopas ei saa seda kuidagi õigustatuks pidada," ütles Potisepp BNS-ile.
"Meid teeb murelikuks see, et magustatud jookidele kehtestatav maks tervist ju tegelikult ei too. Lisaks on see ebaõiglane ja diskrimineeriv tarbijatele, kes oskavad teha normaalseid valikuid ning ka kohalikele tootjatele. Toodete maksustamine võib küll vähendada karastusjookide müüginumbreid, aga mitte kuskil Euroopas ei ole see peatanud rasvumist ega parandanud tervisenäitajaid. Ülekaal ja rasvumine on niivõrd kompleksne probleem, et jookide maksustamisega seda probleemi tõesti ei lahenda," sõnas Potisepp.
"Sellistest läbi analüüsimata valitsuse populistlikest otsustest kaotab lõpuks ühel või teisel moel kogu majandus, võidavad aga järjekordselt Läti kaupmehed piirikaubanduse näol," lisas Potisepp.
"Arusaamatul kombel on joogisektor sattunud ühe erakonna löögi alla ja see ei ole normaalne olukord. Lisanduvad ju toodete hindadele veel muud kavandatavad kaudsed maksud, näiteks pakendiaktsiis, transpordikulud tõusevad kütuseaktsiisi tõusu tõttu, gaasiaktsiisi tõttu tõusevad tootmise hinnad, sest tootmisettevõtted kasutavad suures enamuses just gaasi, suurtes kogustes elektrit. Kõik see tõstab Eesti inimeste jaoks toiduainete ja jookide hindu," märkis Potisepp.
Riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste raames leppis valitsus kolmapäeval kokku magustatud jookide maksustamise määrad.
Heakskiidetud kontseptsiooni järgi on plaanis maksustada magusainega või lisatud suhkruga joogid, kus on suhkrut rohkem kui 5 grammi 100 milliliitri kohta. Suhkrut ja magusainet sisaldavate jookide maksumäärad on kaheastmelised.
