Viimaste aastate pidevad maksumuudatused on kõigi maksumaksjate seas külvanud segadust ja umbusku riigi suhtes. See on hävitanud moraali ja mõjunud halvasti kogu riigi maksulaekumisele. Maksudega katsetamine tuleb lõpetada, rõhutatakse manifestis.

Seejuures leiavad tööandjad, et olulisi maksumuudatusi on tehtud väga kergekäeliselt. Sellised arengud maksusüsteemis on tekitanud palju ebakindlust. Ebakindlus maksukeskkonnas vähendab omakorda selle atraktiivsust investorite silmis, mis paneb aga löögi alla majandusarengu ja heaolu kasvu.

"Järgmisel valitsusel soovitame varuda aega, et rahulikult läbi mõelda, kas Eesti maksusüsteem vajab põhimõttelisemaid muudatusi, arvestades meie tööealise elanikkonna kahanemist, vajadust toetada innovatsiooni ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Usaldust suurendab ka huvigruppide senisest parem kaasamine ja analüüsipõhisus seadusandluses," märgivad tööandjad.

Tööandjad leiavad, et tuleks taastada ühtne tulumaksuvaba miinimum ja langetada aktsiisimäärad sellisele tasemele, et aktsiisikaupu ostetaks taas Eestist, mitte naaberriikidest. Lisaks tuleb nende hinnangul vähendada sotsiaalmaksumiinimumi selleks, et osakoormusega töötajatel oleks lihtsam tööd saada, ja kehtestada sotsiaalmaksulagi eesmärgiga muuta Eesti tipptalentide jaoks atraktiivsemaks.

Seejuures tuleks nende hinnangul jagada sotsiaalmaksu tasumine töötaja ja tööandja vahel selliselt, et töötaja netotasu ei väheneks, ning rakendada praktikantide ja õpipoiste töötasule sotsiaalmaksusoodustus, et motiveerida tööandjate ja õppeasutuste koostööd.

Samas viitab manifest ka sellele, et riigil tuleb valmistuda riigieelarve halvemateks aegadeks. "Kui halvemateks aegadeks aegsasti ei valmistuta, võib see kaasa tuua äkilised maksutõusud, avalike teenuste alarahastuse või võimetuse neid teenuseid kestlikult pakkuda," kirjutatakse manifestis.

Tööandjad teevad riigile ettepaneku luua Euroopa Liidu toetuste vähenemise jaoks strateegia ning valmistuda võimalikuks majanduslanguseks, sealhulgas suurendada majanduskasvu harjal reserve ja kasvatada finantsdistsipliini halvemateks aegadeks ning teha riigi suuremaid taristuinvesteeringuid siis, kui konjunktuur halveneb.

Lisaks soovitab tööandjate keskliit koostada iga kümne aasta järel riigieelarve nullbaasilt ehk arvestamata minevikus tehtud kulutustega. Esimese sellise eelarve soovitavad tööandjad koostada järgmise nelja aasta jooksul, aga mitte hiljem kui majanduslanguse ajal.