Mis on muudatuste eesmärk?
Eelnõuga võetakse üle direktiiv, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad.
Keda mõjutab?
Eelnõu puudutab enim Eesti ettevõtetest tulumaksu maksjate tegevust, kes teevad näilikke tehinguid, viivad vara püsivasse tegevuskohta või maksavad aastas üle 3 000 000 euro intresse.
Mis on olulisemad muudatused?
- Tulumaksuga maksustamist laiendatakse Eesti residendist juriidilise isiku püsivasse tegevuskohta väljaviidud varale.
- Lisatakse säte, et Eestis maksustatakse kasum selle jaotamisel, sõltumata kasumi jaotamise viisist ja vormist.
- Lisatakse üldine kuritarvituste vastane säte, mille kohaselt tulumaksuga maksustamisel ei võeta arvesse tehinguid või tehingute ahelat, mille põhieesmärk või üks põhieesmärkidest on saada maksueelis, mis on vastuolus kohaldatava maksuõiguse või välislepingu sisu või eesmärgiga, ega ole kõiki asjasse puutuvaid fakte ja asjaolusid arvesse võttes tegelik. Need tehingud võivad koosneda rohkem kui ühest vaheastmest või osast.
- Eelnõuga täpsustatakse, et näilike tehingute puhul loetakse, et tulumaksu tasumine välisriigis ei olnud kohustuslik. Seega ei väldi Eesti sellise tulumaksu topeltmaksustamist, mille maksmise kohustus tekkis näiliku tehingu tulemusena.
- Eelnõu kohaselt tekib Eesti äriühingutel maksukohustus teise jurisdiktsiooni püsivasse tegevuskohta viidava vara turuväärtuselt (lahkumismaks). Samal ajal võib seda maksukohustust katta äriühingule kogunenud erinevate õiguste arvelt, mis võimaldaksid teha omakapitalist maksuvabasid väljamakseid.
- Sarnaselt teiste ettevõtlusega mitteseotud kuludega hakatakse maksustama ülejäävat laenukasutuse kulu. Seega näiteks residendist äriühing, kelle ülejääva laenukasutuse kulu on üle 3 000 000 euro, peab tasuma ülejäävalt laenukasutuse kulult tulumaksu.
- Ülejääva laenukasutuse kulu maksustamist ei kohaldata finantsettevõtjatele.
- Tulumaksuga maksustatakse välismaise kontrollitava äriühingu tulu osa, mis saadi niisuguselt varalt selliste riskide tulemusel, mis on seotud kontrolliva äriühingu võtmetöötajatega ja mis on saadud näilikest tehingutest, mille loomise peamine eesmärk oli saada maksueelis.
Erandid
Direktiiv lubab teha erandeid, mida Eesti on ka kasutanud. Näiteks ei arvata ülejääva laenukasutuse kulu hulka summasid, mis on seotud laenuga, mida kasutatakse pikaajaliste avaliku sektori taristuprojektide rahastamiseks.
Samal ajal ei ole Eestil plaanis rakendada järgmisi erandeid:
- Teha erand laenukasutuse kulu maksustamisele lepingute osas, mis on sõlmitud enne 17. juunit 2016, kuid see välistamine ei hõlma selliste laenude hilisemat muutmist.
- Teha erand selliste välismaiste kontrollitavate ettevõtete tulu maksustamise suhtes, mille bilansiline kasum ei ületa 750 000 eurot ja ärituluga mitteseotud tulu ei ületa 75 000 eurot või mille bilansiline kasum ei ületa maksustamisperioodi jooksul 10 protsenti tegevuskuludest.
Millal plaanitakse muudatused jõustada?
Seadus on kavandatud jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril.
