"Mis on selle maksu mõte, on siis, et see põhiliselt peaks tulema CO2-põhine, et saastamist vähendada. Eeskätt muidugi on saastamisprobleem meil linnades ja ka linnades on võib-olla rohkem suuri autosid, mis tingimata ei ole vajalikud," rääkis Võrklaev. Teine osa automaksust peaks tema sõnul olema vara- või luksuskomponent, mis rakenduks suurematele, uuematele ja võimsamatele autodele.
Ministri sõnul saab maks olema ilmselt aastapõhine ja jääks säästlikuma auto puhul alla 100 euro, vähem säästlikumal 100–200 euro vahemikku ning kõige saastavamatel autodel küündiks juba üle 200 euro.
Miks me ei leppinud koalitsiooniläbirääkimistel kokku kogu selles maksupaketis, automaksus siis eeskätt, me andsime endale aru, et see on uus maks, see vajab ühiskondlikku debatti, mis on päris hoogsalt käima läinud. See on kindlasti tervitatav,
lisas ta.
Võrklaeva sõnul on plaan automaksuga riigikokku jõuda sügisel ning see aasta lõpuks vastu võtta. Kehtima hakkaks maks praeguse kava järgi 2024. aasta keskpaigast.
Regionaalminister Madis Kallas lubas, et automaksu väljatöötamisel analüüsitakse ka selle mõju maapiirkondade elanikele ehk kuidas maks mõjutaks elu maal üldiselt, samuti piirkondi, kus pole veel mustkattega teid, ning suuremaid leibkondi, eeskätt paikades, kus näiteks talvel on teed raskesti läbitavad ja väiksema autoga liikumine on raskendatud.
"[Maks] ei tohi kindlasti regionaalset ebavõrdsust suurendada ega panna täiendavat koormust maal elavatele inimestele," toonitas Kallas.
