„Muudatused aitavad kaasa ausale maksude tasumisele ja parandavad meie ettevõtluskeskkonda,“ ütles rahandusminister Toomas Tõniste. „Need saadavad ettevõtjatele selge signaali, et kasumi maksustamisest näilike tehingutega ei pääse. Samuti ka sõnumi rahvusvahelistele kontsernidele, et Eesti ei ole koht maksudest kõrvalehoidumiseks,“ lisas ta.
Eelnõuga kehtestatakse järgmised maksudest kõrvalehoidumise vastased reeglid: üldine kuritarvituste vastane reegel, ülejääva laenukasutuse kulu maksustamine, tulumaks lahkumisel ja välismaise kontrollitava äriühingu kasumi Eestis maksustamist käsitlevad eeskirjad.
Üldine kuritarvituste vastane reegel aitab võidelda maksude optimeerimise vastu, kui ettevõtted kasutavad eri skeeme maksude vältimise eesmärgil. Näiteks võivad ettevõtted maksueelise saamiseks näidata tehingute tegemist madalama maksumääraga riigi ettevõtetega, kuigi tegelikult tehakse investeering hoopis kolmandasse riiki, kus sellist maksueelist pole. Maksueelise saamiseks tehtud tehingute puhul maksusoodustusi ega –vabastusi ei rakendata.
Eelnõuga seatakse piirang intresside mahaarvamisele, et rahvusvahelised kontsernid ei saaks vähendada maksukoormust ülemääraste intressimaksete kaudu.
Tulumaks lahkumisel tähendab Eestist väljaviidava vara turuväärtuse ja bilansilise maksumuse vahe tulumaksuga maksustamist, kui Eesti kaotab vara väljaviimise tagajärjel maksustamisõiguse. Näiteks kui Eesti äriühing viib oma vara välja püsivasse tegevuskohta.
Välismaise kontrollitava äriühingu tulu maksustatakse Eestis tulumaksuga, kui tulu on saadud näilistest tehingutest, mille loomise peamine eesmärk oli saada maksueelis.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle nõukogu direktiiv (EL) 2016/1164, mis omakorda lähtub OECD soovitustest maksupettuste vastu võitlemisel.
Seadus on kavandatud jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril.
