Seaduseelnõu loogika alusel võiks tööandja erisoodustusmaksu vabalt kompenseerida spordikulutusi 100 euro ulatuses ühes kvartalis, ütles riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer BNS-ile.
Holsmeri sõnul peaks 100 eurot kvartalis võimaldama ettevõtjatel kompenseerida poole töötaja fitness- või jõusaali kuupiletist, mis maksab Tallinnas keskmiselt 60 eurot kuus. Eelnõu peaks parlamenti jõudma juba kevadhooajal, lisas Holsmer.
Rahandusministeeriumi hinnangul võtaks spordikulude maksuvabastus 100 eurot kvartalis riigieelarvest umbes 11 miljonit eurot aastas, eeldades, et seda soodustust hakkab kasutama 10% tööl käivatest inimestest.
Samuti peaks rahandusministeeriumi hinnangul tööandja rakendama piirmäära kvartalipõhiselt ja iga töötaja kohta. Maksuvabastust ei tohiks olla lubatud üle kanda tööandja teistele töötajatele ega teistesse arvestusperioodidesse.
Tööandja võiks rahandusministeeriumi hinnangul saada õiguse kompenseerida sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulud, milleks ei loeta sportimiseks vajaliku varustuse või inventari soetamist.
Seni kehtiva seaduse alusel loetakse tööandja antav spordihüvitis erisoodustusmaksuga maksustatavaks, mistõttu lisandub kompenseeritud summale maksu tasumise kohustus, mis moodustab kogukulust kokku 39,85%.
Lätis maksustatakse töötajale antud rahaliselt hinnatavad hüved üldjuhul nagu töötasu. Leedus konkreetset meedet töötajate tervise edendamiseks ei ole. Tööandja poolt töötajale antud hüve, nagu tasuta meelelahutuse, vaba aja veetmise võimaluste, turismiga seotud kulutuste või tervise eest hoolitsemise maksustamise aluseks on tööandja kulu.
Soomes ei maksustata erisoodustusena tööandja korraldatavaid puhkuse- ega huvitegevusi, sealhulgas vautšereid kuni 400 euro ulatuses aastas, mille realiseerimisel saab töötaja valida, kas ta eelistab neid kasutada füüsilise või vaimse tervise eest hoolitsemiseks.
