Veetilk uuristab kivi mitte kaks korda, vaid sageli langedes, nii saab ka inimene targaks mitte kaks korda, vaid sageli lugedes, on öelnud Giordano Bruno, Itaalia filosoof ja teadlane, mõttevabaduse märter, kes hukati 17. veebruaril 1600. aastal Roomas tuleriidal.
Võib-olla näib veider meenutada enam kui nelisada aastat tagasi surma mõistetud teadlast, kuid ei maksa unustada tõdesid, mida suurmehed väljendanud on. Iseäranis aegumatuid, sääraseid, mille päevakohasus meid jätkuvalt hämmastab.
Teadmised ja mõttevabadus on nähtused, milleta edasiminek on võimatu, olgu indiviidi või riigi tasandil. September, ikka kooliaasta algust tähistav kuu, on selle üle mõtisklemiseks ehk sobivaim. Ka lugemise üle, milleta haridust olemaski poleks.
Lugemise kasulikkuse põhjendamine võtaks tõenäoliselt ruumi vähemalt artikli jagu, seepärast piirdugem kõige ilmselgemaga: see arendab oluliselt maailmamõistmist, aga ka aju ja loovust. Lugemata on keeruline hankida teadmisi, pelgalt raadiost ja televisioonist ei piisa inimesele, kes soovib kuuluda nende hulka, keda nimetatakse intelligentseiks. Lugemine muudab inimese huvitavamaks, sest ta suudab astuda arutlustesse ning ka on tal kergem langetada otsuseid. Suureneb enesekindlus, milleta on eksistents väga keeruline.
Jätkugu tahet veeta aega tekstide seltsis!
