Justiitsministeeriumi asekantsler Martin Hirvoja selgitas, et ühtne eksam aitaks suurendada inimeste liikuvust õiguselukutsete vahel. "Kui ringkonnakohtunik tahab täna tööle minna prokuröriks või notariks, siis peab ta tegema uue eksami. Tulevikus saaks aga süsteemi sisenedes ühe eksamiga hakkama," selgitas Hirvoja Eesti Päevalehele.
Tema sõnul võiks juristieksam olla kaasuspõhine, mitte niivõrd faktiteadmisi kontrolliv. Peale selle on Hirvoja arvates mõeldav, et näiteks juristieksamile lisaks võib kohtunikukandidaate hinnata ka vestluse abil. Seega polevat adekvaatne kriitika, et üks eksam ei võimalda uute prokuröride või kohtunike sobivusest aimu saada.
Siiani peavad näiteks notarid ja advokaadid läbima oma kutseorganisatsioonide juures spetsiaalsed katsed. Kuid riigikogus esindatud fraktsioonide arvates sellest ei piisa. Viie parlamendifraktsiooni algatusel plaanitakse juba selle aasta lõpuks valmis kirjutada seaduseelnõu, millega sunnitakse kohtunikud ja notarid sama eksamit tegema, kirjutab Eesti Päevaleht.
Advokatuuri esimees Toomas Vaher kirjutas riigikogu õiguskomisjonile, et üks juristieksamiga kaasnevaid probleeme võib olla eksami taseme langus, kuna üritatakse hinnata eksamineeritava sobivust sisult väga erinevatesse ametitesse ühel ajal. Notarite koda teatas selle nädala alguses, et nad ühinevad advokatuuri muredega ega poolda samuti kiirustades ühtse juristieksami sisseviimist. Õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher ütles, et riigikogu see koosseis ei otsusta juristieksami kasuks ega kahjuks, sest teema vajab põhjalikku ühiskondlikku arutelu.
BNS
