Kohus rahuldas Aivar Sõerdi kaebuse sotsiaalkindlustusameti mullu 14. aprilli otsuse tühistamiseks ja kohustas sotsiaalkindlustusametit asja uuesti läbi vaatama.
Kohus mõistis sotsiaalkindlustusametilt Sõerdi kasuks välja menetluskulud 2205 eurot koos käibemaksuga.
Sõerd esitas mullu 5. jaanuaril päringu sotsiaalkindlustusametile avaliku teenistuse staaži sisestamiseks sotsiaalkaitse infosüsteemi.
Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 14. aprilli otsusega otsustati mitte arvata tema avaliku teenistuse staaži hulka töötamist rahandusministeeriumis 17.05.1993-16.02.1996.
Otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud Sõerd seisuga 1. jaanuar 1996 teenistusse nimetatud, vaid oli tööl töölepingu alusel. Rahandusministeeriumi ja Sõerdi vahel sõlmiti tööleping 19.05.1993. Rahandusministeeriumi kinnitusel ei olnud vormistatud dokumenti tema teenistusse võtmise kohta seisuga 1. jaanuar 1996.
Sõerd leidis kohtusse pöördumisel, et SKA mullu 14. aprilli otsus on õigusvastane ning vastustaja on eksinud avaliku teenistuse seaduse tõlgendamisel.
Kohtumenetluses ei olnud vaidlust asjaolu üle, et tööülesanded, mida Sõerd perioodil 17.05.1993 kuni 16.02.1996 rahandusministeeriumi maksu- ja rahanduspoliitika osakonna juhataja asetäitjana maksupoliitika talituse juhataja ametikohal täitis, olid seotud avaliku võimu teostamisega.
Ka kohtu hinnangul olid tööülesanded, mida ta 17.05.1993 kuni 16.02.1996 sel ametikohal täitis, seotud avaliku võimu teostamisega ehk tema töö sisu rahandusministeeriumis vastas oma olemuselt avaliku avalikus teenistuse tunnustele.
Avaliku teenistuse seadus (ATS1996 § 182 lg 1) sätestab, et isikule, kes seaduse jõustumisel (s.o 01.01.1996) on teenistuses, arvutatakse teenistusstaaži seaduses sätestatud korras, mille järgi arvatakse enne seaduse jõustumist riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg.
Avaliku teenistuse seaduse kohaselt tuli töölepingu alusel tööle võetud ametnik vormistada nimetamise alusel teenistusse võetuks tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 1996. Avalik teenistussuhe ei saanud aga tekkida vaikimisi - selleks pidi asutus korraldama atesteerimise, andma käskkirja ning ametnik pidi andma ametivande.
Kohtu hinnangul on rahandusministeeriumi 17.05.1993 käskkiri, millega kinnitati Sõerd ametikohale, haldusaktiks teenistussuhte tekitamise kohta alates 1. jaanuar 1996, millest lähtudes tuleb avaliku teenistuse seaduse järgi arvestada rahandusministeeriumis töötatud aeg tema avalik-õigusliku staaži hulka alates seaduse jõustumisest ehk alates 1. jaanuar 1996.
Rahandusministeeriumil oli Sõerdi teenistusse vormistamiseks aega 1.01.1996 kuni 29.02.1996. Antud juhul aga lõpetati temaga sõlmitud tööleping üleminekuperioodi kestel ehk 16.02.1996 ja Sõerd suundus teisele ametikohale, kus ta vormistati ametisse ja ta andis ametivande.
Rahandusministeerium selgitas kohtumenetluses, et käskkirju isikute teenistusse nimetamiseks hakati vormistama alles 29.02.1996 ehk peale Sõerdi suundumist teenistusse riigi maksuametis.
Kohus leidis, et on mõistetav, et olukorras, kus Sõerd oli suundumas teisele ametikohale, jäi teenistusse vormistamine lihtsalt formaalselt tegemata.
Rahandusministeerium ei jõudnud Sõerdi suhtes peale seaduse jõustumist viia läbi atesteerimist ega anda käskkirja tema teenisusse nimetamise kohta, kuivõrd kaebaja siirdus vahetult peale seaduse jõustumist uuele ametikohale.
Kohtu hinnangul ei saa avaliku teenistuse seaduses toodud teenistusse nimetamise otsuse tegemata jätmine 1.01.1996 kuni 16.02.1996 tuua Sõerdi jaoks kaasa raskemat olukorda, kuivõrd ta suundus enne seaduses toodud üleminekuperioodi lõppemist teenistusse ametikohale riigi maksuametis.
Kohtu hinnangul oli vastustaja poolt läbi viidud haldusmenetlus puudulik ning selle läbi viimisel on rikutud haldusmenetluse seadustiku nõudeid. Olukorras, kus vastustajal olemas olnud teenistuslehe kanne oli vastuolus vastustajale teada olevate andmetega kaebaja teenistussuhte kohta, oleks ta pidanud küsima rahandusministeeriumilt sisulist seisukohta Sõerdi töötamise õigusliku aluse kohta, samuti oleks vastustaja pidanud enne Sõerdi suhtes otsuse tegemist ta ära kuulama ning küsima temalt selgitust.
Kokkuvõtvalt leidis halduskohus, et SKA mullu 14. aprilli otsus, millega otsustati mitte arvata Sõerdi avaliku teenistuse staaži hulka töötamist rahandusministeeriumis, on õigusvastane ja kuulub tühistamisele.
Kuivõrd kohus tühistas Sõerdi poolt vaidlustatud otsuse, tuleb vastustajal vaadata uuesti läbi tema vastav päring.
Otsus ei ole jõustunud ning apellatsioonkaebuse saab esitada Tallinna ringkonnakohtule hiljemalt 22. veebruariks.
