Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsustas täna anda vaagimiseks Riigikohtu üldkogule õiguskantsleri Indrek Tederi taotluse tunnistada alates 2006. aastast ravimiseaduses sätestatud apteekide asutamise piirangud põhiseadusvastasteks.

Ühtlasi jättis põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium rahuldamata Riigikogu õiguskomisjoni taotluse menetluse peatamiseks.

Kõnealuste ravimiseaduse sätete kehtetuks tunnistamine oli sotsiaalministri ettepanekul Riigikogus arutusel juba 2010. aastal, kuid sotsiaalkomisjon jättis selle eelnõust välja. 2012. aastal esitas apteegipiirangute kaotamise ettepaneku Riigikogule õiguskantsler, teatas õiguskantsleri büroo.

"Ehkki Riigikogu toetas eelmisel aastal minu ettepanekut, kehtivad apteekide asutamise piirangud jätkuvalt, kahjustades konkurentsi ja jättes oma õigustuseks seatud rahvatervise eesmärgid tagamata," ütles Teder. Ta lisas, et kuna parlament ei ole ettepanekut täitnud, siis ei jäänud tal muud üle kui pöörduda Riigikohtusse ja taotleda vaidlusaluste sätete põhiseaduse vastasteks tunnistamist.

Õiguskantsleri sõnul lähtub Riigikohtule esitatud taotlus asjaolust, et apteegipiirangud ei toimi eesmärgipäraselt ning on hakanud oma algsetele eesmärkidele hoopis vastu töötama, kahjustades eelkõige tarbija huve ja takistades rahvatervise edendamist.

"Ekslikult on asutamispiirangutes nähtud riigile odavat vahendit, mis peaks justkui tagama maa-apteekide säilimise, kuid tegelikult ei ole piirangute jõustumine taganud apteegiteenuse võrdsemalt üle riigi jaotumist ning samuti pole paranenud ravimite kättesaadavus," lausus õiguskantsler.

Kehtivad apteekide asutamispiirangud ei puuduta Tederi sõnul ainult apteekide asutamist, vaid kindlustavad apteegikette kontrollivate hulgimüüjate majanduslikku võimu. "Ettevõtjatele teenimatu eelisseisundi kindlustamine on vastuolus ausa konkurentsi põhimõttega, mis peaks sõltumata majandusvaldkonnast tagama teenuse pakkumise ja nõudluse tasakaalu ning seeläbi parima kättesaadavuse ja hinna lõpptarbija jaoks," selgitas ta.

Kõnealused sätted on õiguskantsleri hinnangul kinnistanud ravimite jae- ja hulgimüügi alal kahe turuliidri võimu, mis läheb tarbijale ja maksumaksjale kalliks maksma. "Kokkuvõttes kahjustavad piirangud eelkõige tarbijat, kelleni ravimitootjate paremad pakkumised ei jõua, kuna suurtest hulgimüüjatest sõltumatute apteekide osakaal Eestis on suhteliselt marginaalne. Sisuliselt puudub meil eraldiseisev apteekide turg, nagu see on paljudes teistes Euroopa riikides," lausus ta.

Nii on asutamispiirangud Tederi sõnul kinnistanud olukorra, kus ravimite kättesaadavus ja hind on suhteliselt kehvad. Sarnastele järeldustele on jõudnud ka konkurentsiamet ja riigikontroll, kelle möödunud aastal avaldatud aruandest selgub, et hulgimüüjad on müünud apteekidele ravimeid oluliselt kallimalt kui haiglate ravimihangetel.

Apteekide asutamispiirangud kindlustavad õiguskantsleri hinnangul osa ettevõtjate majanduslikku jätkusuutlikkust, kuid ei teeni seadusandja seatud peamist eesmärki, milleks on rahvatervise edendamine parimal võimalikul viisil.

"Asutamispiirangute õiguspärasuse hindamisel on vajalik võtta arvesse, et ettevõtlusvabadus ei kaitse üksnes ettevõtjaid ning potentsiaalseid konkurente, vaid laiemalt konkurentsi ning seega ühtlasi tarbijaid, kellele vaba konkurents tagab kauba või teenuse kättesaadavuse, parema kvaliteedi ja soodsama hinna," ütles Teder.

Eesti Apteekide Ühendus ja Eesti Apteekrite Liit teatasid jaanuari keskel, et avaldavad kahetsust õiguskantsleri otsuse üle Riigikohtu poole pöörduda. Liitude sõnul oli Riigikogu alles möödunud aasta lõpus saatnud huvirühmadele ja erialaorganisatsioonidele välja kutse alustada lähinädalatel diskussioone valdkonnaga seonduva üle.

Organisatsioonide sõnul käitus õiguskantsler sisulisele arutelule kohtuteed eelistades täiesti arusaamatult ja vastutustundetult, sest Riigikogu sotsiaalkomisjon tegeleb praegu ravimiseaduse võimalike muudatuste mõjude hindamisega, mille õiguskantsler ise oli vastutustundetult tegemata jätnud.

"Tulenevalt apteekrite arvu piiratusest on teiste riikide kogemus selgelt näidanud, et asutamispiirangute kaotamise tagajärjeks on ravimite hinnatõus, apteekide kuhjumine linna, maa-apteekide arvu kiire vähenemine ja teenuse kvaliteedi üldine langus," sõnas Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Kristiina Sepp jaanuaris. Teiste riikide kogemused on tema sõnul negatiivsed ning Riigikogu peaks variantide valikul analüüsima ja arvestama kogu olemaolevat infot.

Eesti Apteekrite Liidu esinaise Kai Kimmeli hinnangul on õiguskantsler oma taotluses kuulutada apteekide asutamispiirangud põhiseadusvastaseks lähtunud peamiselt Konkurentsiameti aastatetagusest analüüsist, mis vaatleb apteegindust võrdsustatult iga teise teenusega ega arvesta apteegiteenuse spetsiifikat ja sellega kaasnevat sotsiaalset külge.

"Riigikogus käivitatud apteegikorralduse jätkusuutlikkuse arutelu andis meile põhjust optimismiks, et meie tegevusvaldkonda hinnatakse euroopalikest arusaamadest lähtuvalt, kus apteekreid käsitletakse ühemõtteliselt osana tervishoiusüsteemist," sõnas Kimmel.

Liidud märkisid jaanuaris, et Euroopa Kohus on tunnistanud paljudes Euroopa Liidu riikides kehtivad apteekide asutamispiirangud õiguspäraseks meetmeks apteegiteenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamisel. Samuti on liitude teatel Eesti Riigikohus 2007. aastal leidnud, et piirangud on põhiseadusega kooskõlas.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna sõnul tervitab ta õiguskantsler Indrek Tederi otsust pöörduda Riigikohtu poole, kuna see annab võimaluse saada kõige pädevam hinnang, kas ja mil määral on praegune regulatsioon vastuolus põhiseadusega.

Tsahkna kinnitusel otsustas Riigikogu eelmise aasta 16. oktoobril toetada õiguskantsleri ettepanekut ja sotsiaalkomisjon on vastavaid seadusemuudatusi ka ette valmistamas. "Kuna tegu on teemaga, mis mõjutab paljusid inimesi, ei tohi me astuda läbimõtlematuid samme," ütles Tsahkna jaanuaris.

Nüüd avaldas ta lootust, et Riigikohus annab oma lahenduse võimalikult kiiresti, nii et sotsiaalkomisjon saaks seda arvestada ka omapoolsete seadusemuudatuste väljatöötamisel.