Valitsuse poolt heaks kiidetud seaduseelnõus on audiitorfirmade järelevalvetasuks määratud 2% ettevõtete audiitortegevuse käibelt ehk umbes pool miljonit eurot aastas, millele lisandub riigieelarvest veel kuni 50%. Kuna audiitorettevõtjate kasumimarginaalid on viimastel aastatel väga õhukeseks muutnud ning ka auditi piirmäärad just sel aastal tõusid, siis täiendava lisakulu enda kanda võtmise võime enamikel audiitoritel tõenäoliselt puudub ja see läheb puhtalt auditiklientidele edasi.
Audiitorkogu loodab siiski, et seaduseelnõu edasisel menetlemisel võidab terve mõistus ja Eesti ettevõtjad saavad endale otstarbekohase ja mõistliku seaduse.
Positiivse poole pealt toob Audiitorkogu välja, et seaduseelnõu näeb ka ette, et edaspidi sõlmitakse auditi lepingud vähemalt kaheks aastaks. Audiitorkogu hinnangul on see huvitav win-win võimalus nii ettevõtjatele kui audiitoritele. Ettevõtjad võidavad seeläbi, et audiitorteenus on esimesel aastal reeglina ajamahukam kui järgmistel aastatel, kuna esimesel aastal peab audiitor õppima tundma firma siseprotsesse ja tegema palju muid lisaprotseduure, et ennast ettevõtte tegevusega kurssi viia. Audiitorid võidavad aga sellega, et sõltumatus ettevõttest suureneb. Kui praegu on Eestis 10 000 audiitorkontrolli kohustusega ettevõtet, siis tuleb ette ka neid, kes võivad audiitorile survet avaldada, et kui audiitori otsus pole talle meelepärane, võetakse järgmisel aastal teine audiitor.
