Palgatõusu plaanivaid tööandjaid on vähem kui kahel eelmisel aastal ja kavandatud palgatõus tagasihoidlikum. Peamiselt lähtutakse palkade muutmise otsust tehes organisatsiooni majandustulemustest. Erinevalt varasematest aastatest tunnetatakse tööjõupuudusest tulenevat palgasurvet vähem.
Palgakasv pidurdub
Sel aastal on põhipalkasid tõstetud 64 protsendil küsitluses osalenud organisatsioonides, mida on kümnendiku võrra vähem kui 2023. ja 2022. aastal. Eelmise aastaga võrreldes on vähem ka neid organisatsioone, kus põhipalkade tõus puudutas kõiki töötajaid. Samuti on palkade tõus olnud kahe eelmise aastaga võrreldes tagasihoidlikum ning jääb enamasti 5-6 protsendi piiresse.
Palgakasvu pidurdumist näitavad ka tööandjate prognoosid. Kui eelmisel sügisel kavandas järgmise kaheksa kuu jooksul palgatõusu 44 protsenti tööandjatest ja 2022. aasta sügisel 51 protsenti tööandjatest, siis tänavu 42 protsenti. Eelmise aastaga võrreldes on suurem nende tööandjate osatähtsus, kes ei tea veel, kas palkasid muudetakse. Kavandatud palkade tõus puudutab üle poole juhtudel kõiki töötajaid ja jääb sagedamini 5-6 protsendi piiresse.
Uuringu tulemustest joonistub välja, et kahel viimasel aastal on tööandjate palgaplaane üha vähem mõjutanud uute töötajate palgasoovid ja konkurentide palgatasemed ning nende muutused. Pigem lähtutakse palkade muutmise otsustamisel organisatsiooni majandustulemustest.
Uusi töötajaid plaanib lähema kuue kuu jooksul värvata 60 protsenti küsitluses osalenutest. Peamine värbamisvajadus tuleneb töötajate asendamisest ehk olemasolevate töötajate liikumisest uutele töökohtadele, pensionile või lapsehoolduspuhkusele. Seda näeb järgmisel poolaastal ette 37 protsenti tööandjatest, mida on sama palju kui 2023. aasta sügisel.
Uusi töökohti plaanib luua 29 protsenti organisatsioonidest nagu ka aasta tagasi. 2022. aasta sügisel plaanis uusi töökohti luua 34 protsenti tööandjatest ja 2021. aastal 37 protsenti tööandjatest.
Iga kolmas tööandja ei plaani järgmisel poolaastal uusi töötajaid värvata ja üle kümnendikus uuringus osalenud organisatsioonides plaanitakse töötajaid koondada. Palgaturu rahunemist ja jõujoonte kaldumist pigem tööandjate poole näitavad ka küsitluses osalejate hinnangud tööturu olukorrale.
Kõrge palgaootus muudab töötajate leidmise keeruliseks
Üle poole ehk 51 protsenti tööandjatest leiab, et nende organisatsioonis ei ole viimaste kuude jooksul vabatahtliku voolavuse määr ehk töötajate omal soovil lahkumine muutunud ja pea viiendiku ehk 19 protsendi hinnangul on see vähenenud. Vabatahtliku voolavuse määr on vähenenud eelkõige kõrgema palgatasemega organisatsioonides ja suurenenud konkurentidest madalamat palka maksvates ettevõtetes.
Üle kolmandiku ehk 37 protsendi tööandjate sõnul on viimasel ajal suurenenud tööotsijate aktiivsus enda tööle pakkumisel ja/või tööle kandideerimisel. Oluliselt on suurenenud kandideerimine kõrgema palgatasemega organisatsioonidesse. Töövõtjate aktiivsust kinnitab ka tööportaali CVKeskus.ee statistika, mille kohaselt on tänavu tööandjatele edastatud juba üle 1,6 miljoni kandideerimisavalduse, mida on 9 protsenti enam kui aasta tagasi samal ajal.
Tööotsijate arvu kasv tööturul ja töötajate aktiivsus kandideerimisel mõjutab ka tööandjate hinnanguid töötajate leidmise keerukusele. Kui 2022. aasta sügisel märkis 64 protsenti tööandjatest, et töötajate leidmine on muutunud raskemaks, siis tänavu nõustus sellega kaks korda vähem ehk 31 protsenti vastajaid. 28 protsenti vastajatest leidis, et töötajate leidmise keerukus muutunud ei ole ja 14 protsendi sõnul on see isegi lihtsustunud.
Tööandjad prognoosivad, et järgmise aasta värbamisturg jääb üldjoontes sarnaseks ning töötajate leidmise keerukus ei muutu märkimisväärselt. Mõnes töötajate grupis võib värbamise lihtsamaks muuta tööotsijate arvu kasv, kuid kõrge palgaootus muudab töötajate leidmise siiski keeruliseks.
Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 306 tööandja tagasisidel, kes annavad tööd umbes 50 000 töötajale üle Eesti. Küsitlusele vastajate seas on ülekaalus suurema töötajate arvuga organisatsioonid.
