„Eesti autoriõigusseadus, millega just nüüd ja praegu justiitsministeeriumis tegeleme, on igas mõttes eriline. Ühelt poolt peame parandama meie autorite positsiooni Euroopa võistleval ühisturul, teisalt tuleb meil kaitsta üht täiesti ainulaadset kogukonda – eesti keeles mõtlevaid ja loovaid autoreid, keda maailmas on, olgem ausad, kaduvväike hulk,“ ütles Anvelt seminari avasõnades. „Selles osas ei ole tegemist ainult õigusliku küsimusega, vaid sellel on ka ajaloolis-kultuuriline sõnum,“ lisas ta.
Justiitsminister tõi välja, et autoriõiguse eelnõu on üks polariseeritumate arvamustega eelnõusid, kus ühel pool on autorite õiguste ja seisukohtade kaitsjad ning teisel pool huvirühm, kes autorite loodud teoseid kasutada soovivad.
„Autorite esindajatega kohtumise järel oleme teinud eelnõus mitmeid muudatusi. Edaspidi peame valikuid arutama ka ettevõtjate ehk teoste kasutajatega, sest eelnõu väljatöötamisel peab arvestama ka sellega, et ettevõtjad on need, kes meie autorite teoseid levitavad ja autoreid ka kuulsaks teha aitavad,“ selgitas justiitsminister Anvelt. „Isegi kui objektiivselt hinnates ei ole tõenäoline leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust, siis lõpuks tuleb ikka otsused langetada ja üksnes kõigi huvipoolte arvamust teades on võimalik luua ühiskonda edasiviiv ja valdkonda arendav uus seadus.“
