Wilkinson aitas paljastada Danske Banki Eesti filiaalis toimunud miljarditesse eurodesse küündiva rahapesuskeemi.

Europarlament kutsus tema advokaadi Kohni tunnistusi andma finantskuritegusid, maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist käsitlevasse erikomisjoni.

Kuna vilepuhujatel puudub Taani ja ka Euroopa õiguste järgi efektiivne kaitse, võib Wilkinsoni ees oodata kriminaalasi. Seetõttu annab Kohn erikomisjonile soovitusi, kuidas vilepuhujate kaitset Euroopas parandada, teatas USA vilepuhujate organisatsioon National Whistleblower Center.

Kohn vastas tunnistuse andmise eel europarlamendi küsimusele, millisel moel saaks Euroopa Liit vilepuhujaid paremini kaitsta.

Kohn tegi ettepaneku ühtlustada vilepuhujate kaitset käsitlevad EL-i seadused USA seadustega.

Peale selle tegi ta kuus soovitust.

Esiteks tuleks luua vilepuhujatega tegelev amet, mis suudaks vastu võtta ja menetleda konfidentsiaalseid või anonüümseid vihjeid ja mis pakuks võimalikele vilepuhujatele informatsiooni nende õiguste kohta. Samuti peaks see ametkond tegema vihjete uurimisel koostööd teiste õigusorganitega.

Teiseks peaks vilepuhujate vihjete uurimine tagama vilepuhuja anonüümsuse uurimise igas etapis.

See tähendab, et uurijad peavad talitama nii, et vilepuhuja identiteeti ei paljastada. Kui see pole võimalik, siis tuleks teha selliselt, et vilepuhuja olemasolu ei saaks avalikuks.

Kolmandaks peaks vilepuhujatele makstav kompensatsioon tuginema antud informatsiooni kvaliteedile, mitte kahjule, mida vilepuhuja töötajana kannatab.

Selle tava järgi saaks vilepuhuja kompensatsiooni vaid juhul, kui tema antud vihjed viivad edukate kohtuasjade ja karistusteni, ning see tasu tuleks mitte maksumaksjate, vaid ettevõttele tehtud trahvist. See annaks võimalikele vilepuhujatele ajendi pakkuda võimalikult detailset ja kvaliteetsed teavet kuritegude kohta. Lisaks ei kannaks kahju maksumaksja.

Neljandaks peab vilepuhujatele tagama kaitse ettevõtte vastulöökide eest.

Juhul kui vilepuhuja identiteet on teada ja ettevõte teda selle eest kuidagi karistab, näiteks vallandamisega, peab vilepuhujal olema õigus seda kohtus vaidlustada.

Viiendaks peaksid kohtud vilepuhujale määratud hüvitise koostamisel arvestama mitmesugust kahju.

Selle alla lähevad nii mainekahju, emotsionaalne kahju, palga vähenemine ja võimalikud kahjud tulevases karjääris. Vilepuhujal peaks olema õigus kas nõuda oma ametikoha taastamist või kompensatsiooni. Samuti tuleb kohtus edukaks osutunud vilepuhujale kompenseerida kohtukulud.

Kuuendaks tuleks keelustada konfidentsiaalsuslepingute väärkasutamine.

Praegustes töölepingutes või lahkumislepingutes laialt levinud konfidentsiaalsusleppeid tuleb piirata, et töötajal või endisel töötajal oleks seaduslik õigus teavitada korrakaitseameteid tööandja võimalikust väärkäitumisest.

"Vilepuhumise seadused peavad olema loodud nii, et eemaldada hirm kuritegude teatamise ees ja vabaneda vaikuse kultuurist, mis lubab kuritegudel nagu rahapesu kesta aastaid, ilma et korrakaitseametid seda märkaks," ütles Kohn kirjalikus vastuses.