Avaldustest 20 on praeguseks maakohtud tagastanud, ütles neljapäeval justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talv.
Tagastatud avaldustest viis on menetluses ringkonnakohtus ja üks
riigikohtus. Talve sõnul tähendab see seda, et maakohtu määruse peale ja
ühel juhul ka ringkonnakohtu määruse peale on edasi kaevatud.
"Ringkonnakohtu või riigikohtu positiivse lahendi korral on avaldajal
võimalus siiski võlgade ümberkujundamiseks," selgitas Talv.
Praegu on kohtutes menetluses 12 võlgade ümberkujundamise avaldust,
millest kaks on jõudnud juba istungimenetluseni. "Ei saa kindlalt väita,
et nimetatud 12 menetluses olevat avaldust ka sisulise lahenduse
saavad, kuna on võimalus, et teatud osa nendest avaldustest puuduste
tõttu tagastatakse," lisas Talv. Samuti võib tema sõnul ilmneda, et
avaldaja ei vasta võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduses
sätestatud tingimustele.
Võlakaitse seadus rakendus tänavu 5. aprillil. Eraisikud olid 10. maiks
esitanud maakohtutesse viis avaldust oma võlgade ümberkujundamiseks,
ühte avaldust kohus menetlusse ei võtnud.
Harju maakohtule esitas võlgade ümberkujundamise avalduse endine Viimsi
vallavanem Urmas Arumäe. Kõnealune avaldus oli seotud asjaoluga, et
ärimees Märt Vooglaiu abikaasa Riina Vooglaid nõudis Harju maakohtus
Arumäe pankrotti.
Isamaa ja Res Publica Liidu eestvedamisel valminud võlgade
ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eesmärk on pakkuda ajutistesse
makseraskustesse sattunud füüsilistele isikutele võimalust võlad ümber
kujundada ja vältida pankrotimenetlust. Võlgade ümberkujundamise
volitused andis seadus kohtule.
BNS
