Michal rõhutas justiitsministeeriumi poolt korraldataval 19. õiguskeelepäeval toimunud avakõnes seaduste selguse tähtsust ning soovi, et sama keelt kasutaksid nii õigusloojad kui inimesed, kes selle õiguse järgi käituma peavad. „Kuna seaduste keele arusaadavusest sõltub suurel määral see, kui palju saavad kodanikud oma õigusi kasutada, siis tuleb lakkamatult ja tähelepanelikult jälgida, et seaduste keel ei kujuneks ühe tsunfti erialakeeleks, kõrvalseisjale läbimatuks slängiks,“ ütles minister.
„Mida selgem on seadus, seda mõjusam see on. Seda paremini saavad ka kodanikud oma õigusi kasutada ning seda toimivam on ühiskond. See tähendab, et seaduste selguse nõue peab olema igale õigusloojale enesestmõistetav. Paraku pole see alati nii olnud – ja seetõttu on eriti hea meel tõdeda, et selgusenõue on nüüd must-valgel kirjas ka nii väärikas dokumendis nagu õiguspoliitika arengusuunad. Mul on hea meel, et seda põhimõtet toetavad paljud ja Teenusmajanduse Koda korraldas selle tähtsustamiseks sel aastal esmakordselt parima ja halvima seaduse valimise,“ ütles Michal.
Justiitsminister lisas, et kuna iga seadus on kodanike ühine asi, siis on selge, et arukas on seda ka ühiselt ette valmistada. „Mida varem ja enam arutatakse loodavaid seadusi huvirühmadega, seda selgem on ka loodava õiguse mõjukus. Kokkuvõttes lihtsustab kaasamine seadusloome protsessi, isegi kui seadus ei vasta iga huvirühma ootustele, sest ühiskonnas on erinevaid vaateid, on seaduse mõju selgem.“
Lõpetuseks sõnas Michal, et head seadust ei ole keeruline teha, kui seaduse tegemisele eelnevad arutelu, analüüs ja kaasamine. “Ma loodan, et 25.õiguskeele päeval on meil keeruline aru saada, miks seda kõike juba varem ei tehtud. Sest nagu selleks ajaks on selgunud: omavahel rääkimine ei ole keeruline."
Justiitsministeerium
