„Julgeksin väita vastupidist: täna oleme jätnud puudega inimesed ning omastehooldajad väikese toetusrahaga ise toime tulema. Praegune süsteem pole jätkusuutlik, sest ta ei arvesta inimeste tegelike vajadustega. Siiamaani surume inimesi ühiskonnast eemale ja ütleme, et teie olete võimetud osalema, võimetud töötama, teie panust pole vaja. Töövõimereformiga soovime leida lahendust olukorrale, kus puudega inimeste ettevõtlikkust ei väärtustata. Peame hakkama esile tõstma seda, mida inimene suudab teha, milleks on talle säilinud võime, ja inimesest lähtudes pakkuma just talle vajalikke teenuseid, leidma just talle sobiliku töökoha ning selle töökoha ka ette valmistama,“ selgitas riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Jüri Jaanson.
Tsahkna tõdes, et kuigi reformi eesmärk on hea – puudega inimesed saavad tööle –, siis riik on jätnud tegemata selle, mis puudutab teenuseid, kuidas inimesed saaksid kodust välja.
„Tegelikult on ka siin olemas lahendus: Euroopa Sotsiaalfondi vahenditega soodustatakse kohalike omavalitsuste koostööd teenuste osutamisel. Sotsiaalministeerium plaanib omavalitsusi sotsiaalteenuste arendamisel ja elluviimisel toetada 50 miljoni euroga. Muuhulgas läheb 12 miljonit eurot sotsiaaltransporditeenusele, et tööle pääseks ka see inimene, kes ei saa ise juhtida sõiduvahendit või kasutada ühistransporti. Samuti läheb 9 miljonit eurot isikliku abistaja või tugiisiku teenuse rahastamiseks, kes aitab puudega inimesel tööl käia,“ lausus Jaanson vastulausena.
Tema sõnul on mõeldud ka omastehooldajatele: samadest Euroopa Liidu vahenditest läheb kava järgi eaka või puudega inimese päevahoiule täiendavalt 2,4 miljonit eurot ning koduhoolduse arendamiseks 7 miljonit eurot.
